Postitatud: 10. veebruar 2005, 01:03
Postitas nuu
ma ei tea küll, millisest kismast jutt on, aga tunnen, et pean ka ennast kaitsma.
Enne lontu-lehe avamist ei olnud mul õrna aimugi kui paljude inimeste jaoks on täiesti arusaamatu, miks ei tohiks omavahel näiteks lähisugulasi paaritada. Minu jaoks oli paras šokk ka see, et lapsevanemad, täiskasvanud inimesed, oma lastel loomi niimoodi suvaliselt paaritada lubavad. Sellest peale pean paremaks seda pisiasja kõigile meelde tuletada... Hämmastav on tegelikult seegi, kui vähesed inimesed mõistavad, mille jaoks on koertele-kassidele "pabereid" vaja... Kuidas muudmoodi sa teed kindlaks, et sinu koeral ja tema "väljavalitul" ühist vanaema näiteks ei ole...
Veel on mul selline lapsik soov, et inimesed, kes oma loomi paaritavad, teeksid seda selle mõttega, et see tõug/liik (lemmikloomana) tema tegevuse tagajärjel "paremaks" muutuks. Näiteks rottide puhul peaks silmas pidama eelkõige tervist ja iseloomu. Selleks on vaja kinni pidada mingitest reeglitest ja tõsiselt asjaga tegeleda, südamega asja juures olla. Aga kui jälle tuua paralleele kasside-koertega, siis ilmselt võin mina ja mõned teised sellegi koha pealt jääda "hüüdjaks hääleks kõrbes". Aga ehk mõni vähemalt hakkab peale minu hõikumist natukenegi mõtlema...
et kellel natukenegi rohkem rotte on, tegeleb kohe mingi kasvandusega....vahet ju ei ole, kes palju rotte peab...

Paljude rottide omaniku musternäidiseks on ju Liisa ise, kusjuures ta ei ole kunagi rottide paaritamisega tegelenud. Keegi ei ole kunagi talle saanud kasvandamist ette heita. Samasuguseid paljurotilisi aga mitte-paaritavaid inimesi on siin ka teisi ja olgu nad positiivseks eeskujuks edaspidigi. Miks on üldse vaja oma lemmiklooma paaritada?