Postitatud: 14. juuni 2009, 15:58
Postitas samton
Minu sabakonna jooksuala on diivan, mis suviti, kui topeltaknad eest ära, laieneb aknalauale.
Veel mõni aeg tagasi kiitsin oma sabalisi taevani, sest diivanilt maha nad ei tulnud. Kui mõni juhtuski kogemata põrandale potsatama, kribiti kähku diivanile tagasi.
Mia otsustas kohe alguses, et tema mingi piiratud territooriumiga igatahes ei lepi. Pigem on nõus üksi puuris olema, kuni samton saab aega teda erilise järelevalve all välja lasta. (Muidu poleks sest midagi, et ta mööda tuba ringi siblib, aga üks kapitagune on ikka veel Miakindlaks ehitamata.)
Mõne aja pärast otsustas veel üks sabakondlane Mia eeskuju järgida - seni ülimalt mõistlikult käitunud Brita. Need kaks isepäist jalutajat on nüüd siis teises toas teisel diivanil - koos Anni ja Nooraga. Millegipärast sealt maha ei minda.
Erilisi mänguasju pole neile väljaspool puuri pakkunud. Auklikuks lõigatud karbid ja üks puidust maja on diivanil (suvel on karpe ka aknalaual), vahel lisan mõne puurimänguasja (puidust kiik, veinipudelihoidja, kus hea ronida), mis parasjagu vahelduseks puurist väljas on olnud. Papptorusid enam ei pane - seda pudi on pärast kõik kohad täis.