Postitatud: 26. juuli 2009, 16:54
Minu rotude mängupaik on diivan ja aknalaud. Kes on osavam, see suudab end ka radika peale upitada. Jooksmise aeg on 1-2 tundi päevas. Olen märganud, et pärast esimest jooksutundi hakkab nende ind raugema ja siis tekib neil tõsine huvi patjade ja diivanikatete närimise vastu. Kui joostud on ligi 2 tundi, siis hakkavad nad vaikselt juba tudupaika otsima ja sätivad end vastnäritud patjade alla unenägusid nägema. Siis on muidugi viimane aeg nad puuri sööma ja magama viia. Vaba aja veetmiseks olen teinud karpidest linnaku, mis aknalaual väga kaunis välja ei näe, kuid rotudele see meeldib. Karpe on erinevas suuruses. Mõned on üksteise peal. Mõnes on seinad, et oleks nagu labürint. Karpe üldiselt ei lõhuta, kuid igasugust träna viiakse sinna küll. Ma ei räägi ainult toidust- olen leidnud karpidest nii pihta pandud lusikaid kui ka raha 
Kui mind hetkel nägemas ei ole, siis hüpatakse ikka lauale ka. Siiani jääb mulle mõistatuseks, kuidas pisike ja kõhn Hilde suutis laualt koos supilusikaga diivanile hüpata ja lusika veel aknalauale tõsta. Kuna asi mind huvitas, siis katsetasin supilusikaga uuesti ja "unustasin" selle diivanile. Selgus, et aknalauale ja karpi tiris lusikat kogu kamp ühiste jõupingutustega. Pärast seda katsumust kinkisin lusika neile ja ka see lusikas on nüüd nende mänguasjaks. Üsna sageli kolistatakse lusikaga mööda aknalauda. Aknalaual on veel mõned suuremad kivid, millega saab jõusaali mängida ja neid nihutada. Kui tüübid sellest tüdinevad, siis on kividel ka praktiline otstarve- nende peale on mõnus pissida. Seega tuleb kive suht sageli pesta. Aknalaual on ka ronimisredel, mida paraku eriti innukalt ei kasutata. Kui kamp eriti pai on olnud, siis annan neile käristamiseks ja lõhkumiseks paberit. Sellist tugevamat, mitte paberkäterätte, mis neil niikuinii puuris kasutusel on. Teen paberi otsast ka natuke katki, et oleks mõnus ribasid käristada.
Kui mind hetkel nägemas ei ole, siis hüpatakse ikka lauale ka. Siiani jääb mulle mõistatuseks, kuidas pisike ja kõhn Hilde suutis laualt koos supilusikaga diivanile hüpata ja lusika veel aknalauale tõsta. Kuna asi mind huvitas, siis katsetasin supilusikaga uuesti ja "unustasin" selle diivanile. Selgus, et aknalauale ja karpi tiris lusikat kogu kamp ühiste jõupingutustega. Pärast seda katsumust kinkisin lusika neile ja ka see lusikas on nüüd nende mänguasjaks. Üsna sageli kolistatakse lusikaga mööda aknalauda. Aknalaual on veel mõned suuremad kivid, millega saab jõusaali mängida ja neid nihutada. Kui tüübid sellest tüdinevad, siis on kividel ka praktiline otstarve- nende peale on mõnus pissida. Seega tuleb kive suht sageli pesta. Aknalaual on ka ronimisredel, mida paraku eriti innukalt ei kasutata. Kui kamp eriti pai on olnud, siis annan neile käristamiseks ja lõhkumiseks paberit. Sellist tugevamat, mitte paberkäterätte, mis neil niikuinii puuris kasutusel on. Teen paberi otsast ka natuke katki, et oleks mõnus ribasid käristada.