Postitatud: 06. juuni 2010, 19:44
Ma oletan, et see pissihais tuleb sul eelkõige puurist? Siis tasuks mõelda järgnevale:
Lõhna eemaldamiseks on soovitatud enamasti kasutada äädikat, sidrunihapet või vanilje ekstrakti (loomulikult pärast tuleks korralikult ära loputada ja tuulutada). Samas soovitan otsida see haisu tegelik põhjus üles ning ära lahendada, muidu sa võidki jääda elamist lõhnastama.
Inimesele endale see üldiselt ohtlik ei ole. Selleks oleks vaja tohutu suurt pissikogust, et see ebatervislikuks muudaks. Samas saan murest aru, see on loomulikult ebameeldiv ja selle tõttu võib näiteks naabritega probleeme tulla kortermajades. Ohtlik võib see olla rotile endale. Nimelt on väga paljudel rottidel probleeme hingamisteede haigustega ja pideva pissilõhna sees elamine võib seda süvendada. Piss on oma konsistentsilt happeline ja selle ammoniaagi sisse hingamine ei ole kuigi kasulik.
Edit: Samton juhtis mu tähelepanu sellele, et tõenäoliselt mõtlesid Sa ohtlikkuse kohapealt kastreerimist. Üldiselt arvan, et kastreerimine Sinu probleemi ei lahenda. Kastreerimine võib aga ei pruugi vähendada märgistamist (puurist väljas jalutamisel tekkivad pissitilgad ja loigukesed, millega märgistatakse oma territooriumi, asju ja inimesi). Märgistamine ise on aga suhteliselt lõhnatu tegelikult. Need tilgad või loigud, mis märgistamise käigus lastakse ei lähe nõnda haisema. Kastreerimine on loomulikult mingil määral ohtlik - tegu on ikkagi operatsiooniga. Eestis ei ole väikelooma arste jalaga segada, seega tuleb väga vaadata kelle jutule minna. Seega pigem üritaks ma enne probleemi muul moel lahendada.
- Kas Sa puhastad puuri piisavalt tihti? Paljud rotiomanikud käivad näiteks puuri riiulid niiske lapiga igapäevaselt üle ja vahetavad ka pissisemates nurkades või toaletinurkades aluspanu.
- Tasuks ka välja uurida see pissihaisu allikas. Tihti armastavad rotid pissida oma magamiskohtadesse - kiikedesse, majadesse (puitmajad näiteks hakkavad aja möödudes tohutult haisema, sama lugu heinakerade ja muu sellisega). Tuleks kaaluda nende tihedamat puhastamist ja vanade majade välja vahetamist.
- Kas Sul on sobiv aluspanu? Aluspanu mängib suurt rolli ja aja jooksul on foorumist läbi käinud igasugusel aluspanul elavaid rotte. Isiklikult armastan kasutada Megazorbi või saepuru, mis imavad hästi ning ei lase lõhnal nõnda kergesti levida. Halvimateks variantideks on liiv (külm, märg, ebahügieeniline) ja põhk (mis läheb tohutult kiiresti haisema). Seega võib-olla kaalud aluspanu vahetamist?
- Kas Sul on rottidele piisavalt suur puur? Mida väiksem puur, seda tihedamalt tuleb seda puhastada. Näiteks kui rott elab tillukeses hamstripuuris, tuleb seda igapäevaselt pesta. Samas elab minu 7 rotine kamp Jenny puuris ja ma pääsen umbes 5 päeva tagant puuri puhastamisega, ilma et see haisema hakkaks.
- Pissi lõhna peaks mingil määral ka toitumine mõjutama, vähemalt mina olen seda märganud. Seega tasuks katsetada toidusedeliga natukene ja jätta üht või teist vahepeal sealt välja, et näha selle mõju.
Lõhna eemaldamiseks on soovitatud enamasti kasutada äädikat, sidrunihapet või vanilje ekstrakti (loomulikult pärast tuleks korralikult ära loputada ja tuulutada). Samas soovitan otsida see haisu tegelik põhjus üles ning ära lahendada, muidu sa võidki jääda elamist lõhnastama.
Nasty kirjutas: On see ohtlik?
Inimesele endale see üldiselt ohtlik ei ole. Selleks oleks vaja tohutu suurt pissikogust, et see ebatervislikuks muudaks. Samas saan murest aru, see on loomulikult ebameeldiv ja selle tõttu võib näiteks naabritega probleeme tulla kortermajades. Ohtlik võib see olla rotile endale. Nimelt on väga paljudel rottidel probleeme hingamisteede haigustega ja pideva pissilõhna sees elamine võib seda süvendada. Piss on oma konsistentsilt happeline ja selle ammoniaagi sisse hingamine ei ole kuigi kasulik.
Edit: Samton juhtis mu tähelepanu sellele, et tõenäoliselt mõtlesid Sa ohtlikkuse kohapealt kastreerimist. Üldiselt arvan, et kastreerimine Sinu probleemi ei lahenda. Kastreerimine võib aga ei pruugi vähendada märgistamist (puurist väljas jalutamisel tekkivad pissitilgad ja loigukesed, millega märgistatakse oma territooriumi, asju ja inimesi). Märgistamine ise on aga suhteliselt lõhnatu tegelikult. Need tilgad või loigud, mis märgistamise käigus lastakse ei lähe nõnda haisema. Kastreerimine on loomulikult mingil määral ohtlik - tegu on ikkagi operatsiooniga. Eestis ei ole väikelooma arste jalaga segada, seega tuleb väga vaadata kelle jutule minna. Seega pigem üritaks ma enne probleemi muul moel lahendada.