Postitatud: 09. märts 2013, 14:38
Aitäh!
Sain telefoniga neist paar pilti ka:
Preili
Ruu
Preili on ikka paras aktivist. Praegu näiteks otsustas, et tal on vaja toa nurka pandud kastist end läbi närida. Ja see on tal päris kinnisideeks kohe. Väga uudishimulik plika.
Olen neid jooksutanud nüüd mitu korda ka ja Preili on päris julge. Tal on vaja kõik kohad läbi joosta, mis sest et täitsa võõras koht ja võõrad lõhnad, aga uudishimu on nii suur. Tore on näha, et tunneb minu vastu ka ikka huvi, tuleb ja nuusutab, proovib vahepeal natuke hambaga ka.
Kättevõtmist see-eest kardab paaniliselt. Süles püsib, aga just see tõstmise moment on hirmutav.
Ruu pole nii suur rändaja, aga usun, et temast võib täitsa kaisukas saada. Silm särab kogu aeg peas ja tuleb otsib inimese kontakti ka vahepeal. Tõstmise ja paitamisega pole harjunud, aga käib mu juures päris agaralt uudistamas.
Kuigi, ma pean tunnistama, et olen neid koos jooksutanud. Ma tahaks loota, et siit ei tule nüüd mingit sõimu, kuna ma tean, et tegu on emase ja isasega ja ei, mul ei ole plaanis neid paaritada. Kuna nad on loomapoes väiksest peale koos olnud, siis saavad tõesti hästi läbi ja ma kardan, et kui ma nad kolmeks nädalaks täiesti eraldi jätan, siis on nad suures stressis.
Ma palun mitte muretseda, sest ma hoian neid endiselt eraldi puurides ja kui ma neid jooksutan, siis jälgin neid kullipilguga! Mõnele võib see tunduda väga suure lollusena või liialt riskimine, aga mul on piisavalt suur rottide pidamise kogemus, et ma teaksin, mida ma teen.. Seega palun mõistvat meelt.
Aga tõesti huvitav on see, et nad saavad koos nii rahulikult olla, st kumbki pole üksteise suhtes sellist huvi näidanud. Ei tea, kas Preili on siis tõesti tiine, et tal jooksukaid pole vahepeal olnud?
PS! Ma tahan rõhutada, et ma ei soovita kellelgi emast ja isast rotti koos jooksutada (kui just pole kindla paaritamise eesmärgil) ega koos pidada, sest väga suure tõenäosusega tulevad sealt pojad!
Sain telefoniga neist paar pilti ka:
Preili
Ruu
Preili on ikka paras aktivist. Praegu näiteks otsustas, et tal on vaja toa nurka pandud kastist end läbi närida. Ja see on tal päris kinnisideeks kohe. Väga uudishimulik plika.
Olen neid jooksutanud nüüd mitu korda ka ja Preili on päris julge. Tal on vaja kõik kohad läbi joosta, mis sest et täitsa võõras koht ja võõrad lõhnad, aga uudishimu on nii suur. Tore on näha, et tunneb minu vastu ka ikka huvi, tuleb ja nuusutab, proovib vahepeal natuke hambaga ka.
Kättevõtmist see-eest kardab paaniliselt. Süles püsib, aga just see tõstmise moment on hirmutav.Ruu pole nii suur rändaja, aga usun, et temast võib täitsa kaisukas saada. Silm särab kogu aeg peas ja tuleb otsib inimese kontakti ka vahepeal. Tõstmise ja paitamisega pole harjunud, aga käib mu juures päris agaralt uudistamas.
Kuigi, ma pean tunnistama, et olen neid koos jooksutanud. Ma tahaks loota, et siit ei tule nüüd mingit sõimu, kuna ma tean, et tegu on emase ja isasega ja ei, mul ei ole plaanis neid paaritada. Kuna nad on loomapoes väiksest peale koos olnud, siis saavad tõesti hästi läbi ja ma kardan, et kui ma nad kolmeks nädalaks täiesti eraldi jätan, siis on nad suures stressis.
Ma palun mitte muretseda, sest ma hoian neid endiselt eraldi puurides ja kui ma neid jooksutan, siis jälgin neid kullipilguga! Mõnele võib see tunduda väga suure lollusena või liialt riskimine, aga mul on piisavalt suur rottide pidamise kogemus, et ma teaksin, mida ma teen.. Seega palun mõistvat meelt.
Aga tõesti huvitav on see, et nad saavad koos nii rahulikult olla, st kumbki pole üksteise suhtes sellist huvi näidanud. Ei tea, kas Preili on siis tõesti tiine, et tal jooksukaid pole vahepeal olnud?
PS! Ma tahan rõhutada, et ma ei soovita kellelgi emast ja isast rotti koos jooksutada (kui just pole kindla paaritamise eesmärgil) ega koos pidada, sest väga suure tõenäosusega tulevad sealt pojad!