Postitatud: 29. august 2018, 06:40
Piuksu on endiselt tagasihoidlikum ja ettevaatlikum rott. Kui nad rippuvas pesas magavad on Piuksu alati alumine. Esimene, kes mulle pihku jääb on Udi. Piuksu on endiselt ka kõige suurem maiasmokk ja kõige ahnem. Inimene seostub talle kohe mingi maitsva asjaga. Eile võttis laps nad puurist välja jooksma. Piuksu leidis sobiva koha lapse ees ja hakkas talle spinni keerutama. Selle eest tuleb ju ometi midagi anda 
Kui on jogurti aeg, siis Piuksu lükkab Udi kõrvale. Samal ajal ahmib ta jogurtit nii suurte ampsudega ja nii kiiresti kui võimalik. Ükskord pistis unine ja poolenisti veel und nägev Piuksu oma nina pesast välja, kui puuriukse avasin. Panin talle õuna varre nina ette, teisest varre otsast hoidsin kinni. Assaa, kus Piuksu uni kadus nagu mõttevälgatus. Hea, et mu näpud alles jäid.
Udi on hästi uudishimulik ja tahab igale poole ronida ja kõike uurida. Eriline lemmik on talle meie pere laps. Eks laps mängib rottidega ju kõige rohkem. Ühel päeval võtsin rotid enda juurde voodisse. Rottidel oli lõbu laialt. Tuhnisid tekkide all ringi ja tegid tunneleid. Siis tuli laps tuppa. Udi kargas teki alt välja ja jooksis kiiresti-kiiresti lapse juurde. Tõstsin Udi tagasi enda juurde. Nii kui ta jalad voodit puudutasid, sibas ta ruttu tagasi, endal nina püsti ja valmis uuteks seiklusteks lapse seltsis. Teisel korral istusin Udiga tugitoolis kapinurga taga. Mina ei näinud kes tuppa tuli ja tulija ei näinud mind. Laps tuli vaikselt midagi kapist võtma. Udi muutus valvsaks. Siis taipas, et seal on tema sõber inimene. Udi ronis mu põlvede otsa, jooksis rahutult edasi tagasi, nina õhku nuhutamas. Selline tunne, et nüüd tõuseb kohe lendu. Kogu tema olekust oli näha, et ta tahab üle kõige joosta selle inimese juurde, kes nurga taga kolistab.
Kui on jogurti aeg, siis Piuksu lükkab Udi kõrvale. Samal ajal ahmib ta jogurtit nii suurte ampsudega ja nii kiiresti kui võimalik. Ükskord pistis unine ja poolenisti veel und nägev Piuksu oma nina pesast välja, kui puuriukse avasin. Panin talle õuna varre nina ette, teisest varre otsast hoidsin kinni. Assaa, kus Piuksu uni kadus nagu mõttevälgatus. Hea, et mu näpud alles jäid.Udi on hästi uudishimulik ja tahab igale poole ronida ja kõike uurida. Eriline lemmik on talle meie pere laps. Eks laps mängib rottidega ju kõige rohkem. Ühel päeval võtsin rotid enda juurde voodisse. Rottidel oli lõbu laialt. Tuhnisid tekkide all ringi ja tegid tunneleid. Siis tuli laps tuppa. Udi kargas teki alt välja ja jooksis kiiresti-kiiresti lapse juurde. Tõstsin Udi tagasi enda juurde. Nii kui ta jalad voodit puudutasid, sibas ta ruttu tagasi, endal nina püsti ja valmis uuteks seiklusteks lapse seltsis. Teisel korral istusin Udiga tugitoolis kapinurga taga. Mina ei näinud kes tuppa tuli ja tulija ei näinud mind. Laps tuli vaikselt midagi kapist võtma. Udi muutus valvsaks. Siis taipas, et seal on tema sõber inimene. Udi ronis mu põlvede otsa, jooksis rahutult edasi tagasi, nina õhku nuhutamas. Selline tunne, et nüüd tõuseb kohe lendu. Kogu tema olekust oli näha, et ta tahab üle kõige joosta selle inimese juurde, kes nurga taga kolistab.