Postitatud: 20. veebruar 2010, 23:47
Tere!
Kuna minul on kodus samuti vöödikud, siis loen iga päev Pisist uusi postitusi teiste vöödikute toimetamistest ja tegemistest. Nüüd otsustasin ka enda triibulised foorumisse üles panna. Nad on mul olnud juba pool aasta, seega panen esimeses postituses kirja lühidalt nende saamise loo ja iseloomu. Edaspidi ka teised tegemised.
Saamise lugu.
Niisiis, kodus kaks vöötoravat: emane Triibu ja isane Ruudu. Triibu sain 11.07.2009 ja Ruudu 12.07.2009. Otsisin vöödikuid juba maist saadik kõikidest Tallinna loomapoodidest ning lõpuks pakkus Semu loomapood välja võimaluse nende kaudu tellida. Loomad telliti Saksamaalt, seega on mul kodus kaks välismaalast
Nimepanek.
Nimepaarid olid valmis juba enne vöödikute saamist: Triibik ja Ruudik, Tiku ja Taku, Triibu ja Ruudu või Piip ja Tuut.
Lõpuks, kui emane vöödik kodus oli, läks alles õigeks nimevalikuks. Kuna ise ei osanud valikut teha, siis koduse koosoleku tulemusel hääletati Triibu (kuigi ema armastab teda hoopis Triibuliineks kutsuda). Kuna emasel oli juba nimi olemas, siis isasega enam muret polnud – Ruudu.
Iseloomust.
Triibu on jubedam aktivist ja uudishimulik tegelane. Kuna puur on elutoas, siis ei saa ta õhtul isegi enne magama minna, kui kõik on toast läinud. Kui uniseks hakkab jääma, siis lamaskleb oma kiigus ning piilub ühe silmaga, mis toimub. Isegi talveunne ei ole jäänud, kuigi tegi hoolega pesa ning vedas toidumoonagi tagavaruks.
See-eest Ruudu on arguse näidiseksemplar. Esimesed kaks päeva elas puuri põhjas saepuru sees. Ema juba arvas, et peab hakkama vöödiku päästmiseks päästetöid organiseerima. Kuid õnneks järgmisel ööl oli pesakasti pugenud ning üle kuu aja käis väljas ainult öösiti. Sügiseks oli suurem argus üle läinud. Kuid võttis veel mõni kuu aega enne kui Triibuga koos mööda puuri ringi tuuseldama hakkas. Hetkel magab juba mitmendat kuud talveund. Vahel harva käib väljas: sööb, joob ning käib hädal.
Triibu
Ruudu
Kuna minul on kodus samuti vöödikud, siis loen iga päev Pisist uusi postitusi teiste vöödikute toimetamistest ja tegemistest. Nüüd otsustasin ka enda triibulised foorumisse üles panna. Nad on mul olnud juba pool aasta, seega panen esimeses postituses kirja lühidalt nende saamise loo ja iseloomu. Edaspidi ka teised tegemised.
Saamise lugu.
Niisiis, kodus kaks vöötoravat: emane Triibu ja isane Ruudu. Triibu sain 11.07.2009 ja Ruudu 12.07.2009. Otsisin vöödikuid juba maist saadik kõikidest Tallinna loomapoodidest ning lõpuks pakkus Semu loomapood välja võimaluse nende kaudu tellida. Loomad telliti Saksamaalt, seega on mul kodus kaks välismaalast
Nimepanek.
Nimepaarid olid valmis juba enne vöödikute saamist: Triibik ja Ruudik, Tiku ja Taku, Triibu ja Ruudu või Piip ja Tuut.
Lõpuks, kui emane vöödik kodus oli, läks alles õigeks nimevalikuks. Kuna ise ei osanud valikut teha, siis koduse koosoleku tulemusel hääletati Triibu (kuigi ema armastab teda hoopis Triibuliineks kutsuda). Kuna emasel oli juba nimi olemas, siis isasega enam muret polnud – Ruudu.
Iseloomust.
Triibu on jubedam aktivist ja uudishimulik tegelane. Kuna puur on elutoas, siis ei saa ta õhtul isegi enne magama minna, kui kõik on toast läinud. Kui uniseks hakkab jääma, siis lamaskleb oma kiigus ning piilub ühe silmaga, mis toimub. Isegi talveunne ei ole jäänud, kuigi tegi hoolega pesa ning vedas toidumoonagi tagavaruks.
See-eest Ruudu on arguse näidiseksemplar. Esimesed kaks päeva elas puuri põhjas saepuru sees. Ema juba arvas, et peab hakkama vöödiku päästmiseks päästetöid organiseerima. Kuid õnneks järgmisel ööl oli pesakasti pugenud ning üle kuu aja käis väljas ainult öösiti. Sügiseks oli suurem argus üle läinud. Kuid võttis veel mõni kuu aega enne kui Triibuga koos mööda puuri ringi tuuseldama hakkas. Hetkel magab juba mitmendat kuud talveund. Vahel harva käib väljas: sööb, joob ning käib hädal.
Triibu
Ruudu