Postitatud: 24. august 2005, 12:17
Postitas Ruigaminni
See, mis kartulis mürgist on, on erinevad glükoalkaloidid, mida leidub eriti koores. Tuntuim ja mürgiseim neist on solaniin - seda on palju rohelistes mugulates, idudega mugulates ja kartulipealsetes, aga natuke siiski ka normaalsetes ja veel ilma idudeta mugulates. Solaniin võib põhjustada väga ohtlikku mürgistust juba ühe rohelise kartuli söömisel. Kuid kergemat mürgistust (ohsendamist, kõhuvalu) võivad põhjustada ka "kasvama läinud" kartulid, ka kooritult.
See jutt siis toore kartuli kohta muidugi. Solaniin laguneb keetmisel, kuid mitte täielikult - seega rohelisi kartuleid ei tohi üldse toiduks tarvitada.
See on ka üks põhjuseid, miks peale aastavahetust ei tohi kartuleid koorega keeta (idudega kartul mürgine, koorimine natuke leevendab).
Metsiku kartuli mugulad on näiteks selle pärast täiesti mittesöödavad, et sisaldavad väga palju solaniini. See aine on nii fungitsiidse kui ka pestitsiidesete omadustega ja osa taime loomulikust kaitsesüsteemst. Solaniin on ka teratogeen.
Kultuurkartulis tohib solaniini olla maksimaalselt 0.2 mg ühe grammi kartuli kohta. Rohelistes kartulites on see kordades suurem, isegi üle 1mg/g.
Solaniin mõjutab seede- ja närvisüsteemi. Mürgistuse sümptomiteks inimesel võivad olla: iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletav tunne kurgus, peavalu, pearinglus aga ka palavik, aistingute nõrgenemine, hallutsinatsioonid, halvatus, hüpotermia - viimased tõsise mürgistuse puhul.