Postitatud: 23. jaanuar 2017, 09:26
Vana teema, sattusin kuidagi lugema. Vanemad olijad teavad, et hakkasin kunagi loomaarstiks õppima, õpin siiani, ehk see aasta jõuan lõpetamiseni ka. 6 aastat hakkabki täis saama, nii hirmus kui see ka pole.
Nüüdseks oskan selle kohta öelda ainult nii palju, et viga ei ole arstis, viga on süsteemis. Kui seda saab veaks nimetada, sest jah, pisiloomi (nimetan neid nii, sest veterinaariamõistes on väikeloomad koerad-kassid) on vähe ja nendega tullakse arsti juurde vähe. Mina oma praktika jooksul, mis on küll napp, aga no mingi ülevaate saab siiski, olen näinud 2 merisiga ja 1 küülikut, mõlemad stomatoloogi juures hammasteprobleemidega. Neid pidi ikka käima, küll hambaid lühendamas ja küll muude sarnaste probleemidega. Teiseks, mis tuleb probleemist nr 1. (et neid on vähe ja arsti juurde tullakse vähe), on see, et meile lihtsalt ei õpetata neid. Oma 5,5a õppe jooksul on mul olnud eksootikutest (veterinaariamõistes on kõik pisis esindatud nn väikeloomad eksootikud, nii rotid, küülikud, tšintšud jne) täpselt 2 loengut. Ja neis kummaski ei saaanud mina pisiloomadest huvitunud inimesena midagi uut teada, loengud olid stiilis, et jänese põhitoit on hein ja rotid on segatoidulised jne. Nüüd 6. aasta kevadel on mul veel üksainus eksootikute loeng, kestab küll terve päev, mitte 2h nagu vanasti loengud olid, eks näis, kas seal on midagi veidi meditsiinilisemat.
Seega loo mõte on selles, et meil on tegelikult väga kõrgel tasemel loomaarstid, on ka muidugi kehvemaid, kes on nö ajale jalgu jäänud, just see vanem põlvkond, kes on lehmaarstideks koolitatud omal ajal. Aga kes tahab ennast eksootikute alal toime panna, sellel peab endal olema esiteks tohutu huvi asja vastu ja teiseks meeletu töötahe. Sisuliselt tuleb iseseisvalt asja nullist õppida. Sest Eestis eksootikute spetsialistiks õppida ei saa, kõik koolitused jne on välismaal, ja teiseks on neil vähe klientuuri. Ainult eksootikute peal ennast üleval ei pea, siis sa pead siiski oskama kõrvalt ka nö tavaarsti tööd. Mis omakorda suurendab arsti nö teadmistekogust, mida ta peab hästi valdama. Nii et ka mina tõstan kaks kätt üles ja ütlen, et loodetavasti lõpetan suvel kooli, aga pisiloomadest ei tea ööd ega mütsi. Õnneks on olemas nii Tallinnas kui Tartus arst, kelle juurde ma julgeks minna ja julgen ka teistele soovitada. Saan aru siinse huvigrupi pettumusest, kuid tegelikult on see tagamaa, miks seis on just selline nagu on, palju suurem. Mõelgem sellele.
Mina isiklikult loodan, et ehk tulevastele lendudele tuleb ka rohkem sisse eksootikute alast õpetamist, kuid praeguse seisuga seda ei ole.
Nüüdseks oskan selle kohta öelda ainult nii palju, et viga ei ole arstis, viga on süsteemis. Kui seda saab veaks nimetada, sest jah, pisiloomi (nimetan neid nii, sest veterinaariamõistes on väikeloomad koerad-kassid) on vähe ja nendega tullakse arsti juurde vähe. Mina oma praktika jooksul, mis on küll napp, aga no mingi ülevaate saab siiski, olen näinud 2 merisiga ja 1 küülikut, mõlemad stomatoloogi juures hammasteprobleemidega. Neid pidi ikka käima, küll hambaid lühendamas ja küll muude sarnaste probleemidega. Teiseks, mis tuleb probleemist nr 1. (et neid on vähe ja arsti juurde tullakse vähe), on see, et meile lihtsalt ei õpetata neid. Oma 5,5a õppe jooksul on mul olnud eksootikutest (veterinaariamõistes on kõik pisis esindatud nn väikeloomad eksootikud, nii rotid, küülikud, tšintšud jne) täpselt 2 loengut. Ja neis kummaski ei saaanud mina pisiloomadest huvitunud inimesena midagi uut teada, loengud olid stiilis, et jänese põhitoit on hein ja rotid on segatoidulised jne. Nüüd 6. aasta kevadel on mul veel üksainus eksootikute loeng, kestab küll terve päev, mitte 2h nagu vanasti loengud olid, eks näis, kas seal on midagi veidi meditsiinilisemat.
Seega loo mõte on selles, et meil on tegelikult väga kõrgel tasemel loomaarstid, on ka muidugi kehvemaid, kes on nö ajale jalgu jäänud, just see vanem põlvkond, kes on lehmaarstideks koolitatud omal ajal. Aga kes tahab ennast eksootikute alal toime panna, sellel peab endal olema esiteks tohutu huvi asja vastu ja teiseks meeletu töötahe. Sisuliselt tuleb iseseisvalt asja nullist õppida. Sest Eestis eksootikute spetsialistiks õppida ei saa, kõik koolitused jne on välismaal, ja teiseks on neil vähe klientuuri. Ainult eksootikute peal ennast üleval ei pea, siis sa pead siiski oskama kõrvalt ka nö tavaarsti tööd. Mis omakorda suurendab arsti nö teadmistekogust, mida ta peab hästi valdama. Nii et ka mina tõstan kaks kätt üles ja ütlen, et loodetavasti lõpetan suvel kooli, aga pisiloomadest ei tea ööd ega mütsi. Õnneks on olemas nii Tallinnas kui Tartus arst, kelle juurde ma julgeks minna ja julgen ka teistele soovitada. Saan aru siinse huvigrupi pettumusest, kuid tegelikult on see tagamaa, miks seis on just selline nagu on, palju suurem. Mõelgem sellele.
Mina isiklikult loodan, et ehk tulevastele lendudele tuleb ka rohkem sisse eksootikute alast õpetamist, kuid praeguse seisuga seda ei ole.