Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

Kuidas sinu roti värvi nimetatakse ja mida tähendavad erinevad värvilaigud rottidel jpm. Tervise ja iseloomuga seotud müüdid ja faktid seoses värvi või markeeringuga.

Moderaatorid: E4-, Amelia

Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:42

Scratchy kirjutas:Kas Põdral või Chudikul on peidus variegated geene?
Või ehk keegi saaks väga kergelt paari lausega seletada, miks tuleb just variegated? Ei mõista geneetikat.


Üritan siis veidi seletada võimalikult lihtsalt, kuigi markeering ei ole seletamiseks just parim, aga siiski:

Alustuseks mõtleme sellest, mis toimub viljastumisel. Kaks rakku saavad kokku ja moodustub üks suur uus rakk, millest saab alguse uus organism. Mõlemas liituvas rakus on pooled vastava vanema geenid. Seega tekkiv rakk saab nii emalt kui isalt geenid.

Oletame et vaatleme ühte kindlat tunnust, siis emal näiteks on sellel geenil alleelid A ja B ja isal C ja D.
Alleel on põhimõtteliselt üks geeni vorm või koopia. Igast geenist on meie sees kaks vormi / koopiat (mis võivad olla ühesugused või erinevad) ja millest üks pärit siis emalt ja teine isalt.

Sugurakkudesse liiguvad alati vaid pooled geenid. Seega ema osades sugurakkudes oleks A-d, teistes B-d (neid peaks olema siis umbes võrdselt).

Isa sugurakkudes on meie näitel siis C-d ja D-d.

Emase suguteedes saavad ema ja isa sugurakud kokku ja liituvad- see on juhuslik aga liituvad alati just ema rakk isa rakuga (st mitte nii, et ema rakk ema omaga või isa rakk isa omaga).

Järelikult saab antud juhul tekkida liitunud rakk (viljastatud munarakk) milles, kas alleelid AC (emalt A ja isalt C), AD (emalt A ja isalt D), BC või BD.

Loodan et senine on arusaadav.


Läheme siis markeeringu juurde. Loodan, et eelnev ikka loetud :-)

Milline alleelide komplekt isal ja emal on, selle saab leida tabelist. Eestikeelne on näiteks minu kodulehel siin: LINK (keri allapoole kuni jõuad H tähtedeni)

Sealt me loeme, et

HeHe – laiguline / maskiga (tume nägu) / kapuuts (tume pea) / bareback / muu asümeetriline markeering
HeHn – laiguline / maskiga (tume nägu) / kapuuts (tume pea) / bareback / muu asümeetriline markeering
HeHro – laiguline / maskiga (tume nägu / muu asümeetriline markeering)


Ehk siis et Põder võib olla üks kõik milline neist kolmest. Aga me teame, et Üks alleel on temal He ja teine on H koos mingi meile teadmata tähekombinatsiooniga. Märgime selle näiteks H*

Järelikult Põder annab sugurakkudesse H* ja He alleele.

Nüüd mõtleme Chudiku peale. Ma tean et tal on iiri markeering. Vaatan uuesti kodulehte:
Hhi – iiri: väike valge laik kõhuall
hihi - iiri: väike valge laik kõhuall

Aga eelmise pesakonna järgi on arvata, et ta just hihi

Nüüd teame isa ja ema alleele. Vaatame mis saab:
Iga laps saab emalt kas H* ja He isalt aga hi (mõlemad alleelid isal samasugused).
Järelikult lapsed saavad olla: H* hi ja He hi
Vaateme tabelisse:

Hehi – variegated
Hnhi – variegated


Edit:
Lisaks eelpool mainitule veel:
Vot üks asi jäigi enne mainimata:
Üldiselt tähistatakse suure tähega dominantne alleel (alleel mis avaldub). Väikse tähega kirjutatakse tavaliselt alleel mis retsessiivne- alleel mis avaldub vaid juhul kui looma satub seda 2 tükki.

Võtame näiteks aguutid. Loomal võib olla alleelideks: AA, või Aa või hoopis aa.
AA- mõlemad alleelid määravad, et loom on aguuti. Nii ongi.
Aa- üks alleel näitaks nagu aguutit, teine hooips seda et aguutit pole. Kuna aga aguuti on dominantne, siis ta ei lase teisel tunnusel avalduda ja rott ikka aguuti (samasugune kui siis kui oleks AA).
aa- lihtne mõlemad alleelid näitavad, et pole aguuti. Seega nii ongi.

Kuna aguutile peale vaadates me seetõttu ei tea, kas ta on AA või Aa. Märgitakse tavaliselt A_ (kriipsu kohale sobib siis suvaline selle geeni alleel ehk siis antud juhul sobib sinna nii A kui a).


PS. Siia teemasse paluks mitte postitusi teemal, et kui mul on selline ja selline rott, millised pojad tuleksid! Seda saab selle näite abil ja minu kodulehte uurides ise mõelda.
Pigem siia siis vajadusel küsimused, kui miski näites jäi arusaatamtuks, või kui mingit analoogilist ülesannet rottidel lahendades tekivad probleemid. Kõik levinud alleelid on kodulehelt (geneetika osas) leitavad.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:43

Scratchy kirjutas:Suur Aitäh vastamast! Sain nüüd vist enam-vähem aru.
Kas Põdra ja Chudiku pojad ei või olla ka Hrohi(aga sellist kobinatsiooni ei leidnud nimekirjast)? Sest Põdral oli ju kolme alleeli võimalused.
Panin nüüd ennast proovile, kas sain sellest asjast õigesti aru.
Kas Mia(PEW, rex) on- Rere cc ? Et siis rex karva märgib Rere ja albiinot tähistab cc (või ainult c)?
Ja Misty(Agouty hooded)- Ah või Ahh? A tähistab agoutit, h või hh hooded markeeringut.
Sain ma õigesti aru? Või on see veel keerulisem?
Sinu kodulehel on nii tark jutt, millest on väga raske aru saada.


Chudiku ja Põdra lapsed võiks olla ka Hro hi - samas pole ma netist leidnud, mis välimus sellele vastaks, aga arvata võib, et samuti variegated (aga kuna netis selle kohta infot leidnud pole, siis võimalik, et seda kas pole aretatud või nagu põdra puhul ei teata kindlalt milline neist alleelidest rotil on).

Albiino on jah alati cc (kaks väikest c-d) ja temas peituvate värvi või markeeringut määravate geenide kohta migagi muud ei tea (piltlikult võid ette kujutada, et oleks justkui mingi värviline rott, kes on valge värviga üle võõbatud või pigem ära blondeeritud- mine tea mis seal all oli ). Kui oleks teada tema vanemad võiks üht-teist oletada...

Tavaline rex on jah Rere

Vot üks asi jäigi enne mainimata (lisan ka esimesele postitusele):
Üldiselt tähistatakse suure tähega dominantne alleel (alleel mis avaldub). Võtame näiteks aguutid. Loomal võib olla alleelideks: AA, või Aa või hoopis aa.
AA- mõlemad alleelid määravad, et loom on aguuti. Nii ongi.
Aa- üks alleel näitaks nagu aguutit, teine hooips seda et aguutit pole. Kuna aga aguuti on dominantne, siis ta ei lase teisel tunnusel avalduda ja rott ikka aguuti (samasugune kui siis kui oleks AA).
aa- lihtne mõlemad alleelid näitavad, et pole aguuti. Seega nii ongi.

Kuna aguutile peale vaadates me seetõttu ei tea, kas ta on AA või Aa. Märgitakse tavaliselt A_ (kriipsu kohale sobib siis suvaline selle geeni alleel ehk siis antud juhul sobib sinna nii A kui a).


Pea meeles, et alati on kaks alleeli. Misty puhul teame, et on vähemalt üks suur A, me ei tea kas teine täht on suur või väike (välimus on sama) siis märgitakse A_
Sama lugu markeeringuga. Alati kirja kaks tähte, antud juhul hh. Kui teine täht midagi ei loe (dominantne tunnus), siis suur täht ja allkriips.

Scratchy kirjutas:
Mercar kirjutas:
Võtame näiteks aguutid. Loomal võib olla alleelideks: AA, või Aa või hoopis aa.
aa- lihtne mõlemad alleelid näitavad, et pole aguuti.

Miks siis on vaja üldsegi märkida aa, kui see ei tähista midagi? Kas siis, kui rott on aguuti värvuse kandja, samas endal seda värvust ei avaldu?
Veel ei mõista ma ka seda, kuidas saab teada, mis geenide kandja rott on. Kas rott kannab kõike neid.. alleele või geene (või kuidas nüüd nimetadagi ), mis ema ja isagi kannavad?
Ja veel kord aitäh, et viitsid seda keerulist juttu siin seletada.


aa- vaja märkida selleks, et siis kohe tead, et rott pole aguuti. Selles mõttes, et seal võib olla veel hulga muid geene mängus. Aga sa kohe tead, et aguuti ta pole.

Mõtle kui kirjas on:
Aa gg või AA gg - siis on tegu sinise aguutiga
aa gg - aga siin lihtsalt sinise rotiga.
Erinevus on ju olemas.
Kui oleks kirjas lihtsalt gg ja rohkem ei miskit siis sa teaksid, et sinine, aga kas karv ühtlaselt sinine või lähedalt vaadates armas ja kirju (aguutil) seda ju ei teaks.

Geenide kandmiseks nimetataksegi seda, kui tal on mingi geen, mis ei avaldu. Osad geenid avalduvad (nagu näiteks mitte aguuti olemine) vaid siis kui on kaks retsessiivset alleeli koos. Seega kui loomal on vaid üks retsessiivne alleel (Aa- näiteks) siis ta kannab mitte aguuti geeni- seega tema lastel võib see näiteks avalduda. Temal endal aga ei määra see midagi.
Selline geen on näiteks ka dumbo. Chudiku lapsed rotiga kellel dumbo geeni pole on kõik tavaliste kõrvadega. Aga neis on see geen olemas ja kui neid dumboga paaritada siis osad lapsed oleks dumbod. Sama lugu on sileda karva geeniga (võrreldes rexidega), tavalises rexis on nii sileda karva geen kui rex geen. Aga karv on lokkis, sileda karva geen ei saa avalduda...

Ega seda mis geene rott kannab alati ei teagi. Saab kirja panna need mis avalduvad. Lisaks osasid saab ka mõistatada vanemate järgi... Eestis on selles mõttes lihtsam, et väga põnevaid geene tavaliselt arvestada pole vaja- neid siin lihtsalt ei leidu. Siis ongi vaja rohkem mõelda värvi, markeeringu, karva ja vahel kõrvade üle.

laura188 kirjutas:Üritasin lugeda Mercari postitust kuni poole peale, läks suhteliselt sassi, üldiselt ma veel keemiat ei õpi ka, koolis ka nagu väga hästi ei lähe mate ja selliste ainetega. Huvipärast, kui paaritad rexi ja husky siis milliseid geene võib rohkem tulla või kuidas selle karvaga jääb? Vabandan väga et selle kohta küsisin, aga ma tõesti ei saanud sellest tekstist üldse aru...


Keemiaga pole siin küll miskit pistmist ja nagu öeldud paaritamisküsimused siia ei käi. Eelneva näite põhjal on need aga ise lahendatavad. Husky siis retsessiivne geen- niipalju võin vihjeks öelda.
Nagu sinu teistest kirjutistest näha- siis soovid tegeleda poerottide paaritamisega ja seda ei saa heaks kiita, eriti inimese puhul, kes geneetikast midagi ei jaga.

Scratchy kirjutas:Kas kõik markeeringut puudutavad alleelid algavad h-tähega? Kuidas saab määrata/arvata, mis värvi pojad tulevad?


Markeeringust enamuse annab jah see H. Lisaks on vahel vaja arvestada lauke, valgeid täppe või husky-t. Need kodulehel allpool ka kirjas.

Värviga on nii, et kui vaatad kodulehe näidete osa. Seal iga värvi jaoks geenid antud (või vähemalt enamuse).
Siis vaatad ema geenid ja isa omad sealt. Peamiselt tasub jälgida Eestis just A ja B ja G tähti nende kolme kombinatsioonist saad kätte mustad, pruunid ( okolaad) sinised ja vastavad aguutid
Ja siis vaadad eraldi missugused lapsed tulevad A geenide järgi (nt. osad aguutid, osad mitte), siis vaatad B geeni- osad näiteks mustad ja osad okolaadid. Ja siis vaatad mis näiteks kokku tuleks. Antud 2 geeni puhul on võimalusteks aguuti (A_B_) ja šokolaad aguuti (A_bb) ja lisaks mitteaguutidest must (aaB_) ja šokolaadpruun (aabb)... Ja nii teedki
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:45

lind1100 kirjutas:Kuidas on lugu selle nn. highwhite-iga?
Retsessiivne või dominantne?
Kuidas see on seotud teatud markreeringutega?

Huvitatud.
Edit: Highwhite jah mitte highlight, nagu ma millegi pärast alguses kirjutasin.


Scratchy kirjutas:Highwhite äkki?


Scratchy kirjutas:Nii. Lugesin uuesti selle teema läbi. Nüüd tundus kõik siiski kuidagi segane. Küsiksin siis uuesti üle, kas sain õigesti aru.
Algus on selge, ema ja isa geenid ühinevad, tekib üks rakk, milles pooled emalt, pooled isalt (või ei pruugi olla just pooled?).
Järgnev onjuba raskemini arusaadav.

Alleel on põhimõtteliselt üks geeni vorm või koopia. Igast geenist on meie sees kaks vormi / koopiat (mis võivad olla ühesugused või erinevad) ja millest üks pärit siis emalt ja teine isalt.


Põdra näitel saan ka sellest aru, millised markeeringu alleelid tal on.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:46

Scratchy kirjutas: Nüüd mõtleme Chudiku peale. Ma tean et tal on iiri markeering. Vaatan uuesti kodulehte:
Hhi – iiri: väike valge laik kõhuall
hihi - iiri: väike valge laik kõhuall


Aga eelmise pesakonna järgi on arvata, et ta just hihi



See natuke segane. hihi tähendab küll iiri markeeringut, kuid see siis poegadele ei kandu või lihtsalt ei esine, kuid kandub?

Alleelide kombinatsioonide moodustumine on arusaadav.
aa- vaja märkida selleks, et siis kohe tead, et rott pole aguuti. Selles mõttes, et seal võib olla veel hulga muid geene mängus. Aga sa kohe tead, et aguuti ta pole.


Oma loogika järgi ikkagi järeldan, et aa on mõttetu, sest see midagi ei näita, kuid tegelikult see nii ju ei ole ja see on siis jällegi arusaamatu.
Äkki saaksid veel mõne näite tuua, millal seda vaja kasutada on. Kas sel juhul kui näiteks isane aguuti ja emane mingi muu ning siis poegadele vaja märkida, et isalt pole aguutit pärinud, kuid seda võivad nad edasi kanda?
Sellest viimasest küsimusest kerkib jällegi küsimus, et kui see aa kandub edasi ja selle geeni(aa) kandja paaritatakse ka aa-kandjaga, siis sel juhul moodustub geen aaaa ehk siis AA ja pojad võivad tulla aguutid? See võis vägagi tobe loogika ja küsimus olla, aga minu loogika ütleb nii.

Küsiks veel seda, et kas enne peab vaatama värvust ja siis markeeringut, et ennustada, millist tüüpi rotid tulevad? Ehk siis et kuidas teada, mis värvusega markeering tuleb? Ja mis järjekorras/kuidas märgitakse kõik need kombinatsioonid (markeering, värvus, silmavärv jne..).

Kui tohib, siis paluks, et sa tooksid näite mõne lihtsa markeeringu ja/või värviga rotist, kelle järgi saaksid seletada kõik need asjad ära.

Postitus tuli pikk ja arvata on, et suhteliselt keerukate/segaste küsimustega, kuid loodan, et leiad mahti ja aega vastamiseks, et natukenegi mõikaks midagi geneetikast.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:48

Scratchy kirjutas:milles pooled emalt, pooled isalt (või ei pruugi olla just pooled?).

Alati peaks olema pooled- teoorias läheb vahel ka midagi nihu- siis on aga tugevad väärarengud... Seega arvesta alati, et emalt pooled ja isalt pooled
Scratchy kirjutas:Järgnev onjuba raskemini arusaadav.
Alleel on põhimõtteliselt üks geeni vorm või koopia. Igast geenist on meie sees kaks vormi / koopiat (mis võivad olla ühesugused või erinevad) ja millest üks pärit siis emalt ja teine isalt.


Geen on miski mis midagi määrab- näiteks värvi määrav geen, aga see geen võib esineda mitmel kujul- ta võib määrata näiteks sinist, punast, kollast jne (oletame et on selliseid vahvaid rotte).

See ei ole hea näide aga äkki aitab: kujuta ette et rakus on 2 m&m-s kommi, üks on näiteks roheline ja teine sinine. Mõlemad on m&m-sid (suhteliselt sarnase välimusega, maitsevad samamoodi, siiski erinevad). Antud juhul siis m&m-s on geen, kommi värv aga erinevus alleelide vahel...
Teeme nii, et see kellel oli roheline ja sinine alleel (komm) on emane, teisel (isasel) on aga kollane ja punane alleel.
Siis nad toodavad sugurakke kus vaid üks neist alleelidest. Ja need saavad omavahel juhuslikult kokku moodustades uusi kombinatsioone...
Pilt
Pildil üleval vanemad. Teises reas mõlema vanema sugurakud (igas sugurakus vaid 1 alleel), Kõige all saavad sugurakud kokku. Tekkida võivad siis igasugu kombinatsioonid, mõni saab emalt sinise ja isalt punase, teine hoopis emalt sinise aga isalt kollase jne. Kõik lapsed saavad 1 alleeli emalt ja ühe isalt. Kellelgi ei jää midagi saamata emalt, keegi ei saa kokku rohkem kui 2 alleeli...
Scratchy kirjutas:Oma loogika järgi ikkagi järeldan, et aa on mõttetu, sest see midagi ei näita, kuid tegelikult see nii ju ei ole ja see on siis jällegi arusaamatu.

aa näitab seda et karv on ühevärviline (st. ära mõtle, et näitab, et pole aguuti), proovi mõelda just niipidi, et tal ühevärvlilised karvad, Aa ja AA aga triibuga karvad... Äkki on nii lihtsam.

Scratchy kirjutas:Äkki saaksid veel mõne näite tuua, millal seda vaja kasutada on. Kas sel juhul kui näiteks isane aguuti ja emane mingi muu ning siis poegadele vaja märkida, et isalt pole aguutit pärinud, kuid seda võivad nad edasi kanda?

Selle näite üle veel veidi mõtlen.

Scratchy kirjutas:Sellest viimasest küsimusest kerkib jällegi küsimus, et kui see aa kandub edasi ja selle geeni(aa) kandja paaritatakse ka aa-kandjaga, siis sel juhul moodustub geen aaaa ehk siis AA ja pojad võivad tulla aguutid? See võis vägagi tobe loogika ja küsimus olla, aga minu loogika ütleb nii.


aaaa ei teki- mäletad nii emalt kui isalt saadakse vaid üks alleel / täht. Kui ema on aa, siis lapsele läheb vaid 1 a, kui isa ka aa siis lapsele läheb samuti vaid 1 a. Kokku kahe vanema peale aa.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:48

Scratchy kirjutas:Suur, suur aitäh!
Nüüd on asi palju selgem.
Aga küsiks selle pildi näitel veel natuke.
Ütleme, et kui see ema geen läheb nö pooleks või siis kaheks, siis tekib kaks alleeli, millest kumbki ühineb isa alleeliga. Sel juhul saab ema ühest geenist ja isa ühest geenist kokku moodustuda siiski ainult kaks erinevat geeni, mitte neli nagu pildil?
Võibolla jäi küsimus veidi segaseks. Üritan veelkord- kui ema geenist moodustub kaks eraldi alleeli, siis need alleelid ei saa ju enam pooleks minna. St et seal pildil on toodud siis ainult näiteks neli võimalust, mis võivad moodustuda, aga kahest(ühest ema ja teisest isa) geenist võib moodustuda ainult kaks geeni.

Minu lühikesest küsimusest sai pikk ja keerukas, kuid loodan, et said aru.

Ei need ei lähe uuesti pooleks- kehv pilt . Mõeldud on, et nendest alleelidest saab ema ja isa peale kokku neli erinevat versiooni moodustuda... Selles mõttes et sugurakke on tegelikult ju rohkem, ja igasugu kombinatsioone saab tekkida. Emal on neid siniseid ja rohelisi ikka rohkem kui üks ja isal ka...
Scratchy kirjutas:Jah, vot seda ma mõtlesingi.


Scratchy kirjutas:Küsiks veel seda, et kas enne peab vaatama värvust ja siis markeeringut, et ennustada, millist tüüpi rotid tulevad? Ehk siis et kuidas teada, mis värvusega markeering tuleb? Ja mis järjekorras/kuidas märgitakse kõik need kombinatsioonid (markeering, värvus, silmavärv jne..).

Kui tohib, siis paluks, et sa tooksid näite mõne lihtsa markeeringu ja/või värviga rotist, kelle järgi saaksid seletada kõik need asjad ära.

Eile kirjutasin wordis ühe näite valmis- panen selle pildi kujul siis siia (tabeleid ei lase muidu kopeerida). Näites siis isane sinine aguuti berkshire ja emane must kaputsiin.
Pilt
Pilt
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:49

Scratchy kirjutas:Sellise ülesande lahendamine võtab vist ikka tükk aega.
See keerulisem osa võttis täitsa ohkama.
Kas see, et sa panid A_ asemele Aa ja G_ asemele Gg oleks lihtsalt oletus?
Sinu kodulehel oli kirjas: G_ - tavaline värv (pole hallistavat mõju)
Mis see tavaline värv on, kas tavaline sinine?
Nüüd vist taipasin seda aa värki, kuid kas see, et see on aguuti all, mitte eraldi must, oleneb ema-isa geenidest või lihtsalt kõik mustad rotid ongi 'pole aguuti' ehk siis lihtsalt must (ehk siis aa)?
mitu korda üle lugenud, saan vist ka keerulisemast osast aru. Kuid... kas sa saaksid mulle mingi kergemat-sorti ülesande lahendada anda, et kontrollida, kas sain aru? Ise lahendades saab vast paremini aru kui niisama lugedes.

Olen väga tänulik, et vaevud seletada mulle sellist keerulist teemat. Arvatavasti enamik inimesi seda teha ei viitsiks.


lind1100 kirjutas:Ma võin ka ise proovida. Olen seda geneetikavärki omaalgatuslikult uurinud.
Näide ilma markreeringuta.
Meeldetuletus:
A_(AA või Aa välimus sama, pole oluline kumb on)- aguuti (triibuga)
aa-ilma triibuta
G_ -must
gg-sinine


Ema A_ gg Isa aa G_
Teeme nii et seekord on see täht mida me ei tea ka suur, nii on lihtsam. Päriselus saab seda oletada ainult vanemate järgi ja alati pole see ka võimalik.

Niisiis: ema AA gg
Isa: aa GG
Kuna mõlemad omavad geenipaare mis on samasugused annab ema edasi vaid A ja g ning isa vaid a ja G.
Ema ei saa edasi anda a ja G kuna tal neid pole nagu sa näed.
Isa ei saa edasi anda A ja g kuna tal neid pole.

Emalt A ja g + isalt a ja G = Kõik pojad Aa Gg
Ehk siis 100% tavalised aguutid.

Kui mõlematel oleks varjatud täht väike saad tulemuse nagu Tirinipil.
Mis siis saab kui näiteks isa varjatud täht oleks väike, võid ise välja arvutada.

Tegelikult tuleks kõiki nelja varianti tõenäolsuse arvutamisel arvestada kui isa või ema vanemad ei välista mingit varianti.

Mercarile: kuidas on seotud higwhite markreeringud megacoloniga??? Seda ma tean et suurem oht aga täpselt kuidas? Ma tean et geenil võib olla mitu mõju ja need ei pruugi mõlemad retsessiivsed või dominantsed olla. Ja ka seda et geeni avaldumine sõltub keskonnast. Mind huvitab hetkel see juhus.


Scratchy kirjutas:To Lind1100: Sellest saan ma väga hästi aru ja sellist võiks ka ise lahendada.

Aga, Mercar, kas sa saaksid, palun, mu küsimustele vastata.


lind1100 kirjutas:
Scratchy kirjutas:
Kas see, et sa panid A_ asemele Aa ja G_ asemele Gg oleks lihtsalt oletus?



_-asemele väikese või suure a panemine on tavaliselt jah ainult oletus, kui just näiteks vanematest ei selgu vastupidist, kui näiteks on isa vanematest üks sinine ja üks must ja isa ise on ka must on ta kindlasti Gg. Antud juhul tegi Mercar näite nii, et vanematest selgus, et varjatud täht on väike.
Scratchy kirjutas:
Mercari kodulehel oli kirjas: G_ - tavaline värv (pole hallistavat mõju)
Mis see tavaline värv on, kas tavaline sinine?



Sinine värvus on ainult gg. G_ on mingi värvus mis on määratud teiste geenidega. Sinine puudub. Nt. "tavaline" must või
"tavaline" aguuti. (Kindlasti mitte sinine või sinine aguuti.) Noh, justkui geen ei mõju kui sa saad aru mis ma mõtlen, 'selles mõttes tavaline.

Scratchy kirjutas:
Nüüd vist taipasin seda aa värki, kuid kas see, et see on aguuti all, mitte eraldi must, oleneb ema-isa geenidest või lihtsalt kõik mustad rotid ongi 'pole aguuti' ehk siis lihtsalt must (ehk siis aa)?


Kõik mustad rotid on aa. aa tähendab lihtsalt seda et karva sees pole triipu. A_ rotil (aguuti) on karva sees triip ja järelikult ei saa ta olla must.
Emast isast see konkreetne asi ei olene: must=aa, ilma triibuta karvad, pole aguuti.
Kui sa seda mõtlesid.
Lind1100 kirjutas:
Mercarile: kuidas on seotud higwhite markreeringud megacoloniga??? Seda ma tean et suurem oht aga täpselt kuidas? Ma tean et geenil võib olla mitu mõju ja need ei pruugi mõlemad retsessiivsed või dominantsed olla. Ja ka seda et geeni avaldumine sõltub keskonnast. Mind huvitab hetkel see juhus.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Scratchy » 21. juuli 2007, 11:52

Lind1100 kirjutas:
Scratchy kirjutas:
Mercari kodulehel oli kirjas: G_ - tavaline värv (pole hallistavat mõju)
Mis see tavaline värv on, kas tavaline sinine?



Sinine värvus on ainult gg. G_ on mingi värvus mis on määratud teiste geenidega. Sinine puudub. Nt. "tavaline" must või
"tavaline" aguuti. (Kindlasti mitte sinine või sinine aguuti.) Noh, justkui geen ei mõju kui sa saad aru mis ma mõtlen, 'selles mõttes tavaline.


Sellest ei saa ikka aru.

Lind1100 kirjutas:
Scratchy kirjutas:
Nüüd vist taipasin seda aa värki, kuid kas see, et see on aguuti all, mitte eraldi must, oleneb ema-isa geenidest või lihtsalt kõik mustad rotid ongi 'pole aguuti' ehk siis lihtsalt must (ehk siis aa)?



Kõik mustad rotid on aa. aa tähendab lihtsalt seda et karva sees pole triipu. A_ rotil (aguuti) on karva sees triip ja järelikult ei saa ta olla must.
Emast isast see konkreetne asi ei olene: must=aa, ilma triibuta karvad, pole aguuti.
Kui sa seda mõtlesid.

Sellest sain ma juba aru, tahtsin vaid kinnitust.
Hovawart Hunka
(rotid Ruu, Donnie, Darko, Blak ja Blu)
[Merisiga Põnnu, rotid Andy, Scratchy, Mia, Misty, Aura, Annabel, Tölps]
Kasutaja avatar
Scratchy
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2098
Teemad: 42
Pildid: 2
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 31
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:53

Scratchy kirjutas:
Mercari kodulehel oli kirjas: G_ - tavaline värv (pole hallistavat mõju)
Mis see tavaline värv on, kas tavaline sinine?


Kui loom on G_ siis pole vaja G tähti jälgida- värv määratakse muude tähtede (geenide) poolt. Kui loom on aga gg siis vaatad mida muud tähed näitavad ja lisad sellele veel sinise.

Lind1100 kirjutas:
Mercarile: kuidas on seotud higwhite markreeringud megacoloniga??? Seda ma tean et suurem oht aga täpselt kuidas? Ma tean et geenil võib olla mitu mõju ja need ei pruugi mõlemad retsessiivsed või dominantsed olla. Ja ka seda et geeni avaldumine sõltub keskonnast. Mind huvitab hetkel see juhus.


See küsimus ei ole tähelepanuta jäänud- olin nädala arvutist eemal vahepeal. Üritan paari tunni pärast vastuse valmis kirjutada.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 11:55

Lind1100 kirjutas:Mercarile: kuidas on seotud higwhite markreeringud megacoloniga???


Ega netist selle kohta väga infot ei leia, aga panen kirja oma arvamuse kuidas see seotud olla võib.

Kujuta ette tavalist raamatut, kus palju järjestikuseid tähti millest moodustuvad laused. Kui võtta suvaline lõik ja asuda lugema näiteks kuskilt lause keskelt ja järgmise lause keskele välja, võib ka üsna asjalik lause kokku tulla. Samamoodi on meie kromosoomides, teatud kohtades geenid kattuvad üksteisega:
Pilt

Eelneval pildil siis kujutatud punasega kromosoom mis on pikk ja läheb mõlemalt poolt pildist välja, rohelisega see geen mis peaks tekitama normaalsed närvirakud soolde ja selle kollaka tooniga geen mis vastutab selle eest, et markeering tuleb korralik.

Kõigis organismides tekivad aga aegajalt mutatsioonid (enamus neist parandatakse kohe), kui need tekivad sugurakkude loomisel (ja neid ei parandata) kanduvad need uude organismi ja kõikides selle organismi rakkudes on vastav viga, kui see mutatsioon ei ole surmav, antakse see edasi omakorda järglastele.

Kujutame ette nüüd, et antud geeni lõigus tekib viga ehk mutatsioon (tähistatud sinise X-iga):
Pilt

Nagu näha väga suur osa on neil geenidel ühine, kui tekib viga siis on väga suur tõenäosus, et mõjutatud saab nii markeeringu osa kui see osa mis otsustab soolestiku närvide eest. Umbes nagu kui raamatus kogemata sõna ära vahetada, muutub nii see lause mis on ettenähtud, kui see mida lugesid kuskilt poolepealt.

Samas on ka näha et mutatsioon võib tekkida selles osas, mis on oluline vaid markeeringu puhul, seetõttu ongi nii, et mitte kõikidel highwhite rottidel ei ole muret selle soolestikuhaigusega. Samas aga kui muutus on selles osas mis on soolestiku närvide eest vastutav- on mõjutatud ka markeering. Nagu see highwhite artikli kirjutanud naine kirjutas- kõigil highwhite-del ei ole sooltega jamasid, samas kõik, kes on olnud selle haiguse küüsis on tema teada olnud highwhited.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Veidi geneetikast (markeeringu näitel)

PostitusPostitas summi » 11. august 2008, 00:01

:) oh jummel.. :D mul tuleb kohe bioloogia riigieksam meelde. :) Ja värvuse, karva pikkuse, saba pikkuse arvutamine oli üks mu lemmikuid :D sest see on nii kerge
Hea - Heam - Kõige heam
Kasutaja avatar
summi
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 16
Teemad: 1
Asukoht: Tartumaa
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Markeeringud ja tüübid

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 5 külalist