www.pisi.ee

Meil on deegu olnud juba rohkem kui aasta ja ta on väga arg. Iga suurema paugu peale ehmatab. Ta sai omale lisadeegu, kes on sama vana ja on olnud meie juures sügisest. Kuulsin, et kui deegu puuri panna paariks päevaks nt enda vana särk, siis deegu võtab lõhna omaks ja ei karda enam. Kas see ongi nii, et mõned deegud on väga arad. Teda ei saa kätte ka võtta. Kui ta toas ringi jookseb ja tema lähedale lähen või temaga rääkida püüan, siis jookseb ruttu minema.

Kui palju sa oled temaga tegelenud ja temaga rääkinud? Arvan, et ta ei ole sinu häälega ära harjunud, et minema jookseb kui temaga jutustad. Kui käe puuri paned, kas ta tuleb sulle ise käele, oled seda harjutanud?

Eks nad vahest ole jah arad ja loomad ju erinev iseloomuga-ta võibki sul arg "jänku" olla
Harjuta uuesti-räägi pidevalt temaga, siis ta ei unusta sinu häält ja harjub sellega.
Teine samm-tutvusta talle oma kätt.

Minu kõige vanem deegu kes on vägagi julge ja sotsiaalne inimeste suhtes, ka võpatab ja lidub piiksatuste saatel majja peitu kui ma nt. liiga järsku terra eest möödun, eriti hämasas kui ma pole tuld põlema pannud. Ehmumine kui selline on deegudel täiesti normaalne. Aga, kui kätt kardetakse siis see on jah juba argus. Paku käelt talle midagi head- mingi väike maius( saiakuubikuke, päevalilleseeme, kurgi tükike, mõni jubin toidu seest mis neile väga maitseb jne). kätt proovi puuris hoida võimalikult paigal, tegemata järske liigutusi. Kui deegud sind kohe üldse ei usalda, siis ei olegi tegelikult soovitav neid väga puurist välja tirida- et las harjuvad su käega enne puuris sees olles ja alles siis põrandal. Et kui nad saavad aru, et see kes/mis puuri tuleb, ei hakka alati neid tirima/taga ajama, vaid pakub midagi head, muutuvad nad ajaga ka julgemaks. Hea on kui loom tuleb ise käele, selleks et teda nt. puurist välja tõsta.
Vabaduses jooksmine neile meeldib kindlasti, kuid see ei tee deegut julgemaks- ta ajab põrandal joostes omi asju, ega puutu kokku sinuga.
Samas võid proovida ka nii, et lased nad jooksma mingisse väiksemasse( turvalisse) ruumi ja istud ise nende juurde maha, ja kui keegi peaks "kogemata" sinu juurde tulema, pakud jällegi midagi mis neile maitseb.

Tee rohkem oma igapäevaseid toimetusi puuri ligidal, küll siis ära harjub. Minu üks pättidest ka alguses kartis enamus asju, aga nüüd nad isegi ei vaevu end ära peitma, kui tolmuimejaga ringi tuuseldan.

Minul on ka väike probleem deegu arglikuse suhtes. Alguses oli kõik korras nüüd aga võõrastab ja ei taha käe peale tulla vaid korra nuusib või hammustab ja sis jookseb oma tegevuste juurde .

Kui varem oli korras, siis oled ehk teda kuidagi hirmutanud/pahandanud? Pead usalduse tagasi võitma.

Enam sellega probleemi pole ainult vahepeal oli probleem .

Meil oli ka üksvahe argusega probleeme. Kätte ei saanud üldse võtta ja iga väiksemgi krõps vallandas piiksumise. Meie probleemi põhjuseks oli see, kui deegud olid vahepeal nädal aega ühe tuttava juures. Seal oli laps, kes neid pidevalt kiskus. Enam ma deegusid deegusid sinna hoiule ei vii. Ma poleks iialgi arvanud, et lastel lubatakse nii loomadega mängida. Õnneks läks see deegudel mõne nädalaga üle, kui nad nägid, et ohtu enam pole.

Tere!
Mul on probleem oma emase deeguga, kes on meil olnud poolteist aastat. Ta on umbes 4 aastane, ning eelnevalt elanud 2-es kohas: oma sünnikodus ning hiljem mu tuttavate juures kust me ta võtsime. Praegu on tal ka puurikaaslane, kes on umbes 1-e aastane, ning olnud meil tänasega täpselt 8 kuud. Nimelt mu vanem deegu on inimestesse ikka veel umbusklik. Ma olen püüdnud temaga palju sõbrustada. Usun, et asi on selles, et talle on minevikus (eelmistes kodudes) väga palju haiget tehtud. Vastutustundetud loomapidajad, kelle kodudes on palju lärmi ja 2-4 aastased lapsed. Muidugi oli deegu üsna-üsna halvas seisus kui me ta tõime. Praegu tervis on parem. Kõige hullemini kardab ta inimese käsi. Sülle tuleb küll kuid väga vastumeelselt. Täna isegi natukene tudus mu süles. Varem hammustas ta väga palju ja väga valusasti. Vahepeal see lakkas, siis hakkas jälle hammustama ja hetkel ta pole enam natuke aega kedagi hammustanud.
(Peaks veel mainima, et eelmises kodus oli ta joogiks must vihmavesi ja üleüldse vale toit ning ta elas sügise alguses õues oma õega kes surigi selle tõttu. Tema elus on olnud ka muid šhokke.)
Loodan, et saan siit abi. Eelnevates postitustes olevad soovitused olen kõik kogu tema siinelamise ajal läbi proovinud ja miski ei aita.
Ette tänades!

Minu arust on teil küll sotsialiseerimine juba väga hästi läinud- deegu isegi magab süles, enam ei hammusta ja tuleb isegi kätte. See on ju lausa suurepärane! Deegudel on väga hea mälu ja kui teda on halvasti koheldud, siis jääb see pikaks ajaks meelde. Väga võimalik, et tast ei saagi sellist lemmikut, kes kohe sülle ronib, kui puriuks avada, aga kui temaga edaspidigi kannatlik olla, siis kindlasti tuleb ka edusamme juurde

No seda küll. Aga see hammustamine tuleb ja läheb niiet tuleb leppida. Sellegipoolest aitäh! Tänu teile usun nüüd, et siiski ei tasu vist muretseda.