Särasilma jänkud

[Riin]

Mina olen kuulnud, et vanasti räägiti vaevatäidest- muretäidest, kuid, et kirbud??? Pean küll tunnistama, et ega pole ise eluski kirpu kohanud ja ei tea ka, kui kiiresti nad muneda võivad. Äkki jõudisd nii kiirelt jaole, et nad ei jõudnudki mune maha jätta.....
Meil olid kunagi Tupsul (meie esimesel jänkul) lestalised, arst arvas, et sai ehk heinast, neid küll palja silmaga näha ei olnud, ainult kratsis kõrvu, igatahes tol korral anti mingisugust rohtu, mis tuli vette panna ja siis jänku ise ka sinna sisse pista. No meie siis panimegi, v. a. muidugi silmad- kõrvad. Igatahes abi sellest oli, peale seda enam ei kratsinud.
Tore, et teil probleem nii kenasti lahenes.
Bessile vägev musi (ta ju nii suur, ka musi peab siis nii suuremat sorti olema )!!!

[Anete12]

Uskumatu tõesti!

[särasilm]

Puhkepäevahommikud on pikad. Kuidagi ei saa mina maast lahti. Sest kuidas sa tuled üles, kui keegi on kaisus. Näha enda kõrval mõnulevat pehmet jänkut on maailma ilusam vaatepilt. Bassi tuleb vara hommikul kuuldava müdistamisega mööda koridori, kraabib ukse lahti, vaatab voodi kõrval, et kas ruumi on - ja hopsti. Kaissu. Vahel poeb teki alla ka - ikkagi urg. Kontakt inimesega peab olema, muidu hakkab nihelema ja tagakäppade liigutamisega märku andma, et miskit on puudu. Siis tuleb kas käsi ümber Bessi panna või teda silitada, kõrvu sasida, nina pealt paitada, lotikest sügada. Bessi suleb oma silmad ja nagistab hammastega. Tal on hea olla. Siis on hetkega virge, haarab öökapi pealt õuna (seal peab alati õuna olema), nosib pool õuna ära ja surub ennast jälle vastu inimest. Nii me siis lesime seal tunni või rohkemgi. Tühja sest hommikukohvist ja pühapäevapannkookidest, ma võin neid ka hiljem teha - peaasi, et Bessi õnnelik oleks.

[Kissu]

Võrratu pühapäevahommikune äratus! Kõigil peaks sellised äratuskellad olema!

[särasilm]

Nii mõnus on teki all olla Vaat niimoodi tudib Bessi pea igal hommikul voodis. Tuleb, sööb natuke pirni või õuna ja siis poeb kaissu. Ja eriti mõnus on, kui saab teki alla pugeda. Täna ta magas sügavalt ja mõnusalt, nii et sain ise joosta fotoka järele ja mitu võtet teha, viimaste juures on silmakesed juba vähe rohkem lahti, sest välk ikka sähvib - kuid igatahes mõnusat äraolemist see ei takistanud.

[Riin]

Ohhh, kui mõnus, küll teeb ikka kadedaks.
Ma ei saaks vist küll seal kõrval rahulikult olla, tahaks kohe susserdada nii armsat karvapalli ju .
Selline tunne, et lapsuke on kõhu täis söönud, siis pisut juturaamatut kuulanud ja mõnusalt unematimaale suikunud .
Kas ta õhtuti ei kipu kaisukaruks tulema?

[särasilm]

Huvitav ongi, et õhtul ei tule. Jänkudel õhtu ja öö on aktiivsem aeg. Õhtul alates kella 10-st käib ta magamistoas uurimas, kas öökapp on juba uusi õunu ja pirne kasvatanud. Aga vastu hommikut, nii kella 4-5 ajal, siis on ta kohal, hopsti!

[darkhelen]

Oi, Bessikesel samasugune unetsükkel kui meie neiudel. Kui ma Jutat hommikul 4-5 ajal puurist välja ei lase, ei ole lootust ka endal rohkem magada, ta lihtsalt laamendab selle puuriga nii hirmsasti. Ja siis tuleb, hüppab kõhu peale ja tervitab kenasti oma vurrukestega mind, nuusutades kogu mu näo üle

Bessu on ikka jubearmas, pikad paiud!

[särasilm]

Käisime loomaarsti juures vaktsineerimas. Sai siis Bessit kaalutud ka. Kõigepealt hüüdis loomaarst teisele, et tule vaata, kui suur küülik. Bessi oli transpordiks puuris, selline plastalusega ja metallvõrest ülaosaga kerge puur, allapanuheina ka sees. Igatahes koos puuriga oli kaal 10,6 kg. Mis siis Bessi netokaaluks tuleks? Oma 9 vist kindlasti? Kas kellelgi on veel nii suurt toajänkut?

[Kuldhai]

Oh kui suur! Mu koeraga samas kaalus.

[darkhelen]

Isver, mu kaks lontkõrvalist kokku ei moodusta poolt Bessikese kaalust

[HelloKitty12]

Vägevalt paksu jänku sul !

[särasilm]

Eks tal paksust ole kah, aga et ta teeb hommikuti sööstjookse mööda maja ja hüppab tublisti, siis ma väga ei muretse. Ta on lihtsalt selline suur. Ja pehme. Tuttav, kes Bessit nägi, lausa hüüatas: "Mida? Ta hüppab ka veel või?" Hüppab jah, aga Bessi on niipalju muutunud meiega arvestavaks, et ta juba vaatab, kas voodiserval on tema jaoks ruumi, ta lausa näkku ja kõhu peale enam ei hüppa.

[särasilm]

Bessil läheb kenasti. Tänavune linnakorterisse kolimine ei tekitanud stressi enam nagu möödunud sügisel. Kuna aktiivsem on Bessi õhtust hommikuni, siis on tal kombeks käia öösel magamistoas kontrollimas, kas tema inimestega on kõik korras ja kas talle on ka midagi head valmis pandud, õun näiteks. Eks ta ole täiesti ära hellitatud, sest kui õuna ega muud nosimist pole, siis haarab ta hammastega voodilina servast. Kui kontrollkäik tehtud, heidab Bessi tavaliselt toa ukse taha vaibale ja lesib seal truult nagu koer, valvates oma peret. Ja oi seda hommikust rõõmu, kui ma üles tulen ja Bessit tervitan! Praegu on eriti mõnus ka see, et saan ikka veel Bessile tuua värskeid võilillelehti, mida ta üliväga armastab.

[Riin]

Nii armas, tahaks kohe näha, kuidas ta toimetab öösel ja kontrollimas käib, et, kas ikka pererahvas hoolas on olnud ja lapse söögiesise eest ka muret tundnud .
Minul tasub vaid suures toas telekat vaadata ja õuna nosima hakata, kui Nupsu tuleb sellise kiiruga tuhatnelja uurima, kas talle ikka kaussi ka midagi pandud on, kui ma pole veel jõudnud, siis on hopsti voodis minu peal - telekapultide peal, siis ei huvita teda üldse kuhu maandub. Viimati oli ta nii paha poiss, haaras suure kiiruga mu õunast ja pani välgukiirusel teise tuppa minema. Muidugi sai ta ju aru, et tegi pahandust. Kui ta võtab vaid tüki, siis sööb kenasti oma tükki vaiba peal, aga, kui minu "tüki" ka on endale haaranud, siis läheb peitu teise tuppa üksinda nosima . Kusjuures tal oli veel jultumust tulla hiljem uurima, et ega ma pole uut õuna endale võtnud .

[särasilm]

Ammu pole rääkinud Bessi tegemistest. Olin natuke nukker ka, sest juba mitu kuud pole Bessike enam voodisse hüpanud ja kõhnemaks on ta ka jäänud. Ei ole Bessike ju enam esimeses nooruses. Arvasin, et ta ei jaksa enam hüpata. Aga täna on pühapäeva hommik ja ma olin sunnitud hästi kaua voodis mõnulema, sest - Bessi oli jälle mul kaisus, puges jälle oma armsa sinise teki alla ja tal oli väga hea olla. Tegelikult tegi ta proovi juba paar päeva tagasi, sest keegi oli revideerinud mul öökapi juures olnud šokolaadi, olingi hooletuks muutunud. Nüüd peab jälle raamatud voodi pealt ära panema, sest äkki mõni on hea raamat, see tähendab et maitsev raamat.

[särasilm]

Oleme olnud maal. Bessike on olnud mu igaõhtune kaaslane voodi kõrval tumba peal ja liigagi hea hommikune ärataja, kui tohutu müdinaga mööda tuba jooksma hakkab. Meil on olnud ilusad ajad. Kuid nüüd on Bessike väsinud. Aeg hakkab ümber saama. Kõhnus Bessi juba ammu tasapisi, kuid nüüd on mõned päevad päris vilets. Rohkem kössitab nurgas, sööb väga vähe. Silmnähtavalt ei ole see jänku, kes veel nädal tagasi. Aga täna tegi ta uskumatu pingutuse ja hüppas mulle voodisse. Oli see temapoolne hüvastijätt? Kallistasin teda ja silitasin, et tänada koosoldud aastate eest. Minu tõeliselt suur ja kiindunud sõber...

[särasilm]

Ja tund hiljem lahkus mu eriline sõber. Kohtume vikerkaare taga, kallis Bessi!

[samton]

Siiras kaastunne!

[Haldjake]

Kaastunne!

[Kuldhai]

Südamlik kaastunne!

[Ginny]

Kaastunne!

[3rika]

Oh ei! Väga siiras kaastunne meie pere poolt! Ta oli tõeline sõber ja kaaslane..

[Keilyke]

Kaastunne!

[rimpsukas]

Kaastunne!

[Anete12]

Kaastunne!

[Loomahull]

Kallis Bessi!
Kirjutan siia Sinu perenaise palvel. Mõtlesin kaua, mida kirjutada, kuid ma pole selles siiani kindel. Sa olid mitu päeva vilets, kuid ma ei uskunud lõpuni, et Sa võiks lahkuda, nii ootamatult oli Su lõpp, nii kiire... Ma ei jätnud Sinuga juulis isegi korralikult hüvasti, ma ei teadnud ju...
Sinu müdin, kui Sa Tõrvas mööda koridori jooksid, see jääb meelde. Mitu hommikut ma olen seda kuulnud. Ja ma ei unusta kunagi, kuidas Sa eelmise aasta 21. või 22. detsembri õhtul mulle voodisse tulid... Aitäh Sulle selle eest. Ka perenaise tuppa tulid Sa mind kaks korda hommikul tervitama. Ma tänan Sind ka selle eest. Aitäh, et võtsid mind soojalt vastu- või Sulle omaselt rahulikult. Ja mitte kunagi ei unusta ma meie esimest naljakat kohtumist, kui ma karjatasin Sind vaaates: "Nii suur!" Enne Sind ei meeldinud mulle eriti lontkõrvad, kuid Sa muutsid seda arvamust. Jää hüvasti, kallis Bessi, ja kerget käppa Sulle vikerkaarel. Me ei unusta Sind kunagi.

Nüüd aga algab uus ajastu ning las särasilm räägib meile oma uuest sõbrast, kes tegelikult ei olegi uus. Võtame ta vastu, sest ega särasilm jänkutu ei ole- seda ta ei oskaks ega suudakski.

[AlbinoFurets]

Mul tuli pisar silma, siiras kaastunne!
Mulle on alati Bessi moodi jänkud kõige rohkem meeldinud...

[särasilm]

Nüüd on siis aeg tutvustada Nimmut. Kuna Nimmu lugu on pikk, siis täna lühitutvustus ja Nimmu lapsepõlvelugu. Nimmu on aastane must kikk-kõrv, tüdruk (mõned pisilased ehk mäletavad minu unustamatut Tillut?). Millal Nimmu täpselt sündis, jääb teadmata, sest ta sündis vabade laudajänkude peres, tema imikuiga möödus kuskil urus pesas. Me ei osanud jänkupoegi oodata. Ja siis ühel 2011.a juulikuu päeval, kui olin laudas, ilmus mu jala juurde uudistama imepisike must jänkupoeg. Algusest peale oli Nimmu ääretult inimsõbralik. Ja väga väike oli ta, tema õde Teine (kes näitas ennast mõned päevad hiljem) oli suurem ja pelglikum. Ainult et väike Nimmuke oli äbarikuke. Esiteks ei liikunud tema parem tagajalg, see lohises vaid järel, külje suunas väljasirutatult, nii et jänkuke pigem veeres kui jooksis. Teiseks oli tal vasaku külje peal üha suurenev muhk, mis kangesti meenutas kasvajat, ja juurde tekkis ka teine muhk. Kolmandaks aevastas ja köhis loomake pea vahetpidamata, nii et kui jänkut näha ei olnud, siis oli teda kuulda. Arvasime, et Nimmu on meie juures vaid loetud nädalad. Aga nõrgas kehas oli visa hing ja ka keha hakkas varsti näitama tervenemise imesid. Kasutult ripnev tagajalg hakkas ühel heal päeval täiesti ootamatult ja äkitselt funktsioneerima, mismoodi see võimalik on, sellest ma aru ei saanudki. Muhk külje peal lõhkes sügisel ja see auk, see oli pehmelt öeldes kole. Loomaarsti diagnoos oli, et tegu on ateroomiga (rasunäärmete ummistus), ta pigistas selle tühjaks, jänkupoeg karjus nagu tuletõrjesignaal. Külg paranes, teine muhk kadus iseenesest. Millal kadusid köha ja aevastamine, seda ma isegi ei osanud tähele panna.
Praegu on Nimmu tugev noor jänku, kellele meeldib nautida oma kiirust ja jõudu.
Püüan varsti ka pilte lisada, kui taban häid võtteid. Aga Nimmust saab aimu, kui vaadata AlbinoFuretsi Pellet, sest Nimmu on ju Pelle vanem õde, neil on samad vanemad.

[Kissu]

Sinu kirjeldused on liiga head ja maalivad jube hästi kujutluspildi. Lugedes pidin endale meelde tuletama, et sealt peab õnnelik lõpp tulema, sealt peab õnnelik lõpp tulema! Nii tore, et Nimmu terveks sai ja nüüd oma jänkuelu naudib. Tee talle minu poolt üks pikk pai!