Vanemad kardavad, et sa tüdined ära ning siis peavad nemad hakkama merisea eest hoolitsema. Merisiga elab ikkagi 6 aastat, selle aja jooksul võib nii mõndagi muutuda. Samuti kardavad nad seda, et ei tea mis sekeldusi merisea pidamisega kaasneb - kui palju hoolt ta igapäevaselt vajab, äkki ta haiseb. Mõni arvab, et merisiga peab ujutama, kuna ta on ikkagi MERIsiga.
* Tutvusta vanematele, mida merisea eest hoolitsemine tähendab, s.t. mida iga päev tegema peab.
* Uuri vanematelt, miks nad ei luba. Paku vanemate põhjendustele lahendusi - näiteks kas nad oleksid nõus, et juhul kui sa merisea eest enam ei hoolitse, siis sa ei saa enam üldse taskuraha + merisiga antakse ära + sa ei saa enam ühtegi lemmiklooma.
* Ütle vanematele, et lemmiklooma omamine arendaks sinu vastutustunnet.
* Ära loobu oma unistusest - kui vanemad näevad, et sinu merisea-soov ei ole lühiajaline, siis nad usuvad ka rohkem, et sa ei jäta merisea eest hoolitsemist.
Merisea varustusest:
Kahekorruselist puuri ära osta, merisead ei ole ronijad. Pigem osta ühekorruseline puur, aga suurem, nt 100 või 120 cm küljepikkusega. Kuid 80cm küljepikkusega ühekorruseline puur sobib ka, kui ei ole võimalik suuremat osta.
Aluspanuks höövlilaastud (poes müüdav saepuru on kõik höövlilaastud, isegi siis, kui peale on kirjutatud saepuru). Graanulid on liiga suured ja kõvad, et nende peal kõndida ja magada, neid võib panna pissinurka.
Emane või isane - emaste merisigade puhul on suurem tõenäosus, et saavad omavahel läbi. Isased aga on (minu arvates) aktiivsema loomuga. Üksikuks meriseaks võtaksin isase. Kui aga tead juba ette, et sul on soov ja võimalus koguda endale aja jooksul väike merisigade kari, siis peaksid nad olema emased.
Heledat värvi küüsi on lihtsam lõigata kui tumedat värvi küüsi. Merisiga peab väiksest peale küünte lõikamisega harjutama, siis ta laseb seda ilusti teha.
Soovitan lisalugemist ka:
viewtopic.php?f=231&t=7376