Meriseapiigal on nüüd nimi ka. Saskia ehk suupärasemalt Sassu.
-------
Tere.
Tutvustan meie pere uusimat liiget, meriseapoega, kelle eile koos pojaga lemmikloomapoest koju tõime. See oli varane jõulukink mu laste poolt minule.
Merisigu on mul varasemaski elus olnud ja see liik kasvas jäägitult mu südame külge. Poolteist aastat tagasi tuli meie perre poja soovil küülik Joosep, Viljandi loomade varjupaigast, kuid mina unistasin jätkuvalt meriseast.
Veel nimetu merisealaps on väga omapärase välimusega. Müüja väitis et emane. Poes ma kontrollima ei hakanud ja mul on tegelikult ükspuha, mis soost ta on. Ta lihtsalt jäi mulle esimesest hetkest silma ja teadsin, et tahan ta sealt poest ära tuua, olgu ta siis poiss või tüdruk. Vanust ei oskagi ma panna, vast kolm-neli kuud. Väiksem on ta küll, võrreldes täiskasvanud meriseaga.
Kuid... Nüüd on olukord selline, et küülik Joosep ja see väike merisiga jagavad ühte puuri ja tundub, et päris edukalt! Söövad koos ühest kausist ja magavad üksteise kaisus tagurpidi keeratud puidust majakeses (Joosepile meeldib, et majake on tagurpidi). Joosepi puur on pikkuselt 80 cm ja nüüd olen asunud veidi suurema puuri otsingule. Kuigi Joosep saab iga päev ka puurist väljaspool ringi silgata, siis kahekesi on neil tunduvalt parem elada suuremas puuris. Loodame uue aasta algul saada suurema puuri, kuigi kasutatuna, sest tuttuut ma osta ei jaksa.
Väike merisiga on veel loomult arg ja ei lase eriti paitada, silkab kohe käbedalt eemale, poeb Joosepi seljataha, Joosep keerab oma nina minu poole ja... uriseb!
Sedasi läheb merisea sotsialiseerimine päris keerukaks.
Paar pilti ka lapsest, ühe külje pealt ja teise külje pealt, et tema huvitavast välimusest paremini aimu oleks saada. Rosett tema pealael annab tema välimusele eriti huvitava osa.