Jaanika kirjutas:Loomulikult ei kavatse ma neid kohe paaritama hakata (
Kui rõhk on selles lauses sõnal "kohe", siis tahaksin kah paar sõna lisada sellele, mis Liisa juba ära ütles.
1. Teadmata päritolu ja esivanematega rottide paaritamine on suhteliselt riskantne ettevõtmine. Sa ei tea nende geenide kohta midagi, väljaarvatud see, mis kohe esmapilgul välja paistab. Kui emase roti esimeseks paaritamiseks on parim iga umbes 6...12 kuuni, ning selleks ajaks ei ole veel suure tõenäosusega üldse selge, mis haigusi või iseloomuhäireid tema geenides peidus on, siis isase võiks parem valida vanema. Ma mõtlen, et ise kasutaksin paaritamiseks ainult sellist isast, kes on vähemalt aasta vana, terve kui purikas ning on elanud koos teiste isastega ning ei ole nende vastu agressiivne olnud (ega loomulikult inimese vastu). Isane ei pea tingimata omal olemas olema, aga mina näiteks olen rotipidajana veel nii algaja, et mina küll otsustada ei oskaks, milline isane ikka tõesti terve on...
2. Kahe eri värvi roti paaritamisel on kõige tõenäolisem saada tulemuseks ainult musti, aguutisid ja/või valgeid punasilmseid rotte. Ei ole nii, et kui paaritad sinist beežiga, siis on tulemuseks vikerkaarevärviline pesakond. Algteadmised rottide geneetikast on hädavajalikud ka selleks, et sa teaksid, milliste rotitüüpide paaritamisel on võimalikud mingid spetsiifilised haigused. (Vt näiteks huskyd ja "megacolon")
3. Loodan, et sinu rotikasvandusest ei saa rotivabrikut, kus emad-isad-õed-ja-vennad omavahel sigivad. (Sinu hiirtefoorumi postitustest on jäänud mulje, et nii on sinu hiirekestega.) Suguluspaaritused on üldjuhul täiesti lubamatud.
Võib-olla olen kuri, aga mul on hirm... See mäng käib
elavate hingedega, mitte nukkudega....