Veidike uudiseid Flo vanadekodust.
Köhu operatsioonihaav on kenasti paranenud. Proua on igati rahulolev ja mugav. Viimasel ajal on kombeks saanud, et söögiajaks ka ei viitsita enam sputnikust välja ronida, riputakse poolenisti pesast väljas ja süüakse niimoodi. Või haaratakse miskit suupärast kaasa ja mugitakse sputnikus. Kalli sekundeerib Köhule samaga. Ja nad, paganad, kahekesi on Särtsu ka laisaks koolitanud. Kolmene kuhi on pidevalt mõnulemas ja tukkumas.
Aga ega ma ei lase neil eriti lohetada. Panen sööginõu sputnikust võimalikult kaugele. Ja tirin seltskonda puurist välja jalutuskäigule.
Kalli hambad vajavad pidevat jälgimist ja vajadusel kärpimist. Teisest pikemaks kipuvad kasvama üks alumine ja vastaspoole ülemine. Eks näis, kauaks Kallil jaksu jätkub. Õekesega võrreldes näeb ta ikka palju vanem välja. Isu on tal õnneks veel hea.
Särtsu kohta ei oska hetkel muud öelda, kui et sööb, magab ja kasvab laiusesse.