Olen lugenud ja üks zooloog ütles, et kaks isast vööti elavad väga edukalt koos. Kaks emast võivad kakelda, sest mõlemad on rohkem pesakesksemad, kui isased. Ühel foorumlasel (nimi hetkel ei meenu) elavad praegu oravad eraldi puurides, sest üks kiskus teisel vere korralikult lahti. On erineva pesakonna loomad. Ta kirjutas, et ei saagi aru, mis soost oravad tal on. Kuid talle tundub, et ühest soost. Algul tundus, et isased, siis jälle et on emased. Noorte oravate puhul ei pruugi hästi aru saada. Siin kusagil oli pilt selgitusega soo kohta (teema: kas mul on emane või isane vöödik). Aga emane ei ole päris selline, nagu seal pildil.
Minul on kaks isast vööti. Vähemalt esialgu tundub nii, sest ühel on suured sinised munandid ja teisel väikesed peaaegu olematud (ta on noorem, kui kasvab, saab ehk paremini aru). Sirtsutamine on neil alguses paratamatu, nad märgistavad oma territooriumi ära (kui uues puuris on). See uriinihais võib algul väga vänge olla. Hiljem enam ei sirtsuta ja ei haise ka. Sirtsutavad ka siis, kui võimuvõitlust peavad - vaja ju näidata (lõhnaga teada anda) kumb on kõvem mees.
Kui võtad kaks samast soost oravat, siis võivad olla ühest pesakonnast, siis ehk lepivad omavahel hästi (mis pole sugugi 100% kindel). Kraaklemisi võib neil ikka ette tulla. Teineteise pesas käiakse vargil jmt. Kui võtad erineva pesakonna oravad, siis pead neid algul eraldi puurides tutvustama ja sellega on üksjagu tegemist. Kui võtad kaks emast, siis on sigimise ajal topelt laul majas
Mis muidugi ei kesta aastaringselt.
Minu emane vööt (kes elab uues kodus), õppis wc-kombed hiljem ära, kui isane. Emane lasi häda just sinna, kuhu ei ole vaja lasta. Maja katusele näiteks. Mingist hetkest aga õppis wc-kombed ära. Üks on kindel, ühesuguse käitumise ja iseloomuga vöödikuid olemas ei ole. Iga loom on erinev ja käitub erinevalt. Igaüks võib käituda ka erineva inimesega erinevalt - omanikuga, kes toidab ühtemoodi, teise pereliikmega teistmoodi. Täna käitub ühtemoodi, homme on nagu ära vahetatud. Vöödik võib käituda ühe samasoolisega ühtemoodi ja teise samasoolisega teistmoodi (näiteks isane ühe isasega klapib, teisega kisub - sama võib olla emastega). Oravate puhul kehtib selline reegel, et reegleid ei ole. Selle pärast nad nii põnevad loomakesed ongi.
Minu erineva pesakonna isased on juba kuu aega tuttavad ja kenasti läbi saanud, magavad öösel ühes pesas. Täna kraaklesid terve päeva - pidevalt põrkas triibuline oravapundar mööda puuri ringi, saamata aru, kus on sabad ja kus pead. Pidin neid aina veepritsiga lahutama ja korrale kutsuma. Nüüd, öösel, on nad jälle ühes pesas kaisus. Vot saa siis aru... .