Munadest asja ei saanud. Ühel hommikul olid mõlemad puuripõrandal, vedelik välja voolanud. Ei tea, kas Imbi siis ise viskas välja? Kahju, muidu oleks mälestuseks saanud jätta.
Võtsin pesakasti ära ja mõlemad olid nii-nii õnnelikud. Kohe tõesti oli näha, et justkui vaevast oleks lahti saanud. Kuni tänaseni... Uus muna puuripõrandal
. Kahjuks või õnneks oli see katki juba hetkel, kui teda nägin. Ei tea siis, kas Imbi oli otse õrrelt munenud või astuti ta lihtsalt katki. Mõtlen, et kui õrrelt oleks kukkunud, oleks ta päris katki olnud, aga ainult väike mõra oli sees ja sealt voolas vedelikku välja. Igatahes võtsin selle kohe ära ja et teist muna veel oodata on, siis panin pesakasti ikka puuri, et järgmist muna kuskil puurinurgas hauduma ei peaks. Tegelt on mul päris mure kohe, et pesakasti polnud ja ikka munevad... Nii ka ikka päris ei saa, et iga nädala tagant uued munad ja siis mina need kohe ära korjan - Imbist kahju ja ega see talle tervislik ju ka pole...
Midagi rõõmsamat ka. Ants nimelt avastas kiigu, mis puuris olnud sellest saati, kui ta tõime
. Päev hiljem kiiguti juba koos.
Mõned vannikad
Vanniskäimisega on meil alati nii, et Imbi lendab pärast vastu peeglit. Mitte hooga, aga ta tahab sinna imepeenikese ääre peale istuda, aga siiani pole talle kohale jõudnud, et ta lihtsalt ei mahu sinna
.
Kuivatus