Jooksurattad ja jooksupallid

Igasugune varustuse teemaline jutt - mis, miks ja kuidas?

Jooksurattad ja jooksupallid

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 14. oktoober 2011, 11:32

Miks liivahiirtele ja rottidele ei sobi jooksurattad?

Jooksurataste positiivsed küljed on kõigile teada – treening on kehale hea, jooksmine aitab ära hoida rasvumist, arendab tasakaalu ja koordinatsiooni. Loom ei hakka igavusest oma (või teiste) karvu närima, vaid tugevdab treeninguga oma luustikku. Ometi on olemas tõsised põhjused, miks liivahiirtele ega rottidele jooksurattaid panna ei tohiks.

Jooksurattas jooksmine on looma jaoks ebaloomulik. Vabalt elades ei jookse ükski loom ringi nii, et saba on kergelt kaardus selja kohal, pea püsti ja tahapoole kaldus. Jooksurattas peab ta just sellises asendis jooksma ja mida väiksem ratas, seda hullem asend. Terve loom on justkui kaardus.

Looduses võib niisugust asendit näha vaid juhul, kui ta midagi väga rasket suus tassib, kuid seda teevad nad väga harva ja sugugi mitte pikki vahemaid. Looma lihased arenevad niiviisi valesti, rottidel võib selgroo sabapoolne osa muutuda nii, et nad ei saagi enam oma saba sirgu panna. See takistab aga ronimist, kuna saba on vajalik tasakaalu hoidmiseks.

Kahjustuvad ka teised selgroolülid. Jooksurattas kuklasse aetud pea tekitab peavalu, kuna halveneb aju verevarustus.
Paljud omanikud arvavad, et looma jaoks on jooksuratas lõbus, miks ta muidu seal nii vahvalt aina jookseb ja jookseb. Asi on aga selles, et loomad jäävad jooksurattast sõltuvusse, mille tekitab treeninguga vabanev endorfiin (muide, ka inimesed jäävad treeningust sõltuvusse).

Alguses on rattas jooksmine nende jaoks ehk tõesti lõbus, kuid pidev jooksmine tekitab mitmesuguseid lihaspingest lähtuvaid valusid. Selleks ajaks on loom aga juba sõltuvuses ega suuda rattas jooksmist lõpetada. Ta ei teagi enam, mida peale jooksmise veel teha. Liivahiired näiteks lõpetavad tunnelite kaevamise ja närimise, mis on nende loomulik tegevus.

Jooksurattas jooksmine on sarnane olukorraga, mida nimetatakse stereotüüpiliseks käitumiseks. Hobused, kes ei saa piisavalt ajutööd, hakkavad ennast boksis edasi-tagasi kiigutama, linnud võivad oma sulgi välja kitkuda, kuigi see on valus. Niiviisi käituvad loomad ei lõbusta ennast, vaid annavad märku, et midagi on läinud valesti ja nad ei suuda enam ennast kahjustavat käitumist lõpetada.

„Mul on kõikidel loomadel olnud jooksurattad ja neil pole midagi viga olnud,” on järgmine tüüpiline rattakasutajate argument. Kas sa oled aga nii pädev, et suudad väikese looma lihaste vale treenituse loomale peale vaadates avastada? Kui pole kõrvale panna normaalset koormust saanud (vabalt jooksnud) looma, siis suudetakse vahet harva märgata. Liiati, kuna väikenärilised on looduslikult saakloomad, siis varjavad nad oma haigusi, sest haigena näiv loom on kerge saak. Seega ei pruugi omanik arugi saada, et ta lemmik on valudes.

Olen näinud liivahiirt, kes oli terve elu jooksnud vaid jooksurattas. Kui ta pandi sirgele pinnale, siis ei osanud ta seal õieti liikudagi! Ka rotid ei suuda enam sirgel pinnal galoppi joosta, kui nad on pikalt rattas jooksmisega aega veetnud.

Vahel arvatakse, et kui jooksuratas ei ole puuris kogu aeg, siis ei ole see ka kahjulik. Kindlasti ei ole see nii kahjulik kui seal pidevalt jooksmine. Kuid kas oleks vastuvõetav, et lapsevanem ei poolda suitsetamist, kuid lubab oma lapsele siiski ühe sigareti päevas? Muidugi pole üks sigaret nii kahjulik kui terve pakk, kuid kahjulik on see ometi.

Peale valude tekkimise ja sõltuvusse jäämise ohu on ratta puhul ka võimalik, et loomal jäävad käpad või saba kuskile vahele (eriti vahedega rataste puhul). Kinniste ratastega see oht küll väheneb, kuid päris ära siiski ei kao.

„Mul ei ole aega oma looma pidevalt jooksma lasta,” on veel üks tüüpiline vastuargument. Võib-olla ei ole lemmiklooma pidamine siis sulle üldse sobiv või peaksid oma ajakasutuse üle vaatama. Vähem televiisorit ja arvutit ning rohkem aega koos lemmikuga on mõlemale kasulikud.

„Mu liivahiir/rott ei ole piisavalt sõbralik, et ma saaksin teda puurist välja lasta,” on samuti levinud väide. Niisugusel juhul on viimane aeg oma looma iga päev sotsialiseerima hakata või muretseda talle jooksutamise aedik.

Selleks, et rattasõltuvusest lahti saada, ei ole vaja palju teha. Võta lihtsalt ratas puurist välja ja hakka harjutama vabalt jooksmist. Esialgu piisab ka viiest minutist voodi peal lippamisest. Pane sinna torusid ja karpe, et lemmikul huvitavam oleks. Pikenda vabalt jooksmise aega tasapisi ja varsti võivad loomad rõõmsalt ringi silgata, kui sa loed, õpid või lihtsalt puhkad voodis pikutades.

Ka puuri sisustuse uuendamine või puuri laiendamine on hea võimalus oma lemmikule tegevuse leidmiseks. Tehke koos agility’t või õpeta talle niisama trikke. Vastutasuks saad sa tervema, õnnelikuma ja sotsiaalsema looma. See on ju pingutamist väärt?


Artikli refereerisin Emma Jonssoni ja Cia Brändeforsi rootsikeelsetest artiklitest aadressil http://www.zoonen.com ja ilmus eestikeelselt ajakirjas Lemmik detsember 2010.
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 38
Sugu: Naine
Prindi postitus

Jooksurattad ja jooksupallid

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 14. oktoober 2011, 12:51

Panen siia kirja mõned miinused nii jooksupalli kui jooksuratta kohta:
1) jooksupallis/rattas on loom ebaloomulikus asendis- looduses ei jookse liivahiir ringi pea ja saba ülesse tõstetud. Kui siis vaid midagi rasket tassides, mida nad teevad väga harva. Seega on loom pallis justkui kaardus, mis lõpuks viib lihaste valesti arenemiseni, mis viib lihasvaludeni. Kuna saba on selgroo jätk, siis tekitab saba kaardus olemine neile ka väärarenguid selgroo lülides.
2) jooksupallid ja rattad tekitavad sõltuvust- just sõltuvus on see, mis paneb nad üha uuesti ja uuesti jooksma. Omanik arvab, et loomale meeldib joosta, kuid tegelikult on ta sõltuvuses ja ei oska lihtsalt midagi muud teha. Ka inimesed jäävad treeningust sõltuvusse. Kui alguses võibki loomale jooksmine tunduda lõbus (eriti kui teda välja jooksma ei lasta), siis pärast lihaspingete (ja valude) tekkimist, ta enam ei suuda jooksmata olla ja tekitab omale aina rohkem valu. Seda, et väikesel loomal on valus sa ei näe- nad on saakloomad ja hoiavad oma hädasi nii kaua varjatult kui võimalik.
3) jooksurattas jooksmisega jäävad tahaplaanile liivahiirte normaalsed tegevused (kaevamine ja närimine).
4) jooksurattas joostes on pea neil kuklas (mida väiksem ratas, seda hullem asend neil on), mis tekitab peavalu (verevarustuse halvenemisest)
5) vahedega ratastes võivad saba ja jalad vahele jääda ja liivahiir võib oma sabast üldse ilma jääda.
6) pidevalt jooksurattas jooksnud loom ei oska siledal pinnal enam normaalselt joosta- liigub saba püsti ka siledal pinnal
7) jooksupallis on seisma jäämine ja manööverdamine tunduvalt raskemad, kui niisama joostes (mõni isend ei õpigi keeramist ära). Seega põrkavad nad igasugu asjade otsa. Kolin (mis tekib ka niisama paljal põrandal jooksmisest, mitet ainult kuhugi vastu põrkamisest) on nende jaoks tunduvalt valjem, kui sinu jaoks + kogu jalgealune väriseb kokkupõrkest.
8) jooksupallis kaob loomad orjentatsioon, sest ta ei näe läbi plastiku (mis enamasti on värviline) praktiliselt midagi. Liivahiirte nägemine on niigi üsna kehva.
9) jooksupallis jooksmine tekitab stressi, mistõttu hakkavad loomad urineerima ja kakama. Oma väljaheidete sees jooksmisega määrivad nad nii ennast, kui ka põranda (läbi pallis olevate aukude tilgub pissi üle toa).
10) sa ei saa looma sotsialiseerida, kui ta on jooksupallis kinni.
11) natuke jooksupallis või jooksurattas jooksmist ei ole loomale nii ohtlik, kui on päevast päeva jooksurattas aja veetmine, kuid täiesti ohutu pole see ka siis. Üks suits päevas pole ka nii ohtlik, kui terve pakk päevas, kuid ohutu pole see sellegipoolest.

Liivahiirele meeldib hoopis rohkem sirgel pinnal lahtiselt joosta. Võta ta enda juurde voodisse või lase piiratud alal põrandal joosta. See talle hoopis kasulikum ja lõppkokkuvõttes on sul ka tervem, õnnelikum ja sotsiaalsem loom :)


Jutt oli algselt postitatud teemasse Jooksupalli ja jooksuratta miinused ja plussid Liivahiirte lossis.
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 38
Sugu: Naine
Prindi postitus



Tagasi: Loomavarustus

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline