www.pisi.ee

Kartul üldiselt on mõnes keelatud toitude nimekirjas siiski sees. Toores kartul on ju inimesele ka mürgine.
Ju on selle asjaga samuti nagu inimesel põldubadega - ametlikult on toorelt mürgine, aga mõni on terve elu söönud ja midagi ei juhtu - teine oksenda ja valutab kõhtu juba esimesel korral.

Toores kartul inimesele mürgine !? No koored küll , aga kartul ise mitte (kui ta just roheline ei juhtu olema) . Toores kartul on suure C vitamiini sisalduse tõttu isegi kasulik ja mõnel pool raviti vanasti sellega skorbuuti . Midagi hullu ei sisalda ta ei inimese ega enamuse loomade jaoks . Meriseale on seal pisut liiga palju tärklist , mis sooltes käärimist võib põhjustada , seega palju anda ei tohiks , aga natuke ikka võib , kui maitseb

See, mis kartulis mürgist on, on erinevad glükoalkaloidid, mida leidub eriti koores. Tuntuim ja mürgiseim neist on solaniin - seda on palju rohelistes mugulates, idudega mugulates ja kartulipealsetes, aga natuke siiski ka normaalsetes ja veel ilma idudeta mugulates. Solaniin võib põhjustada väga ohtlikku mürgistust juba ühe rohelise kartuli söömisel. Kuid kergemat mürgistust (ohsendamist, kõhuvalu) võivad põhjustada ka "kasvama läinud" kartulid, ka kooritult.
See jutt siis toore kartuli kohta muidugi. Solaniin laguneb keetmisel, kuid mitte täielikult - seega rohelisi kartuleid ei tohi üldse toiduks tarvitada.
See on ka üks põhjuseid, miks peale aastavahetust ei tohi kartuleid koorega keeta (idudega kartul mürgine, koorimine natuke leevendab).
Metsiku kartuli mugulad on näiteks selle pärast täiesti mittesöödavad, et sisaldavad väga palju solaniini. See aine on nii fungitsiidse kui ka pestitsiidesete omadustega ja osa taime loomulikust kaitsesüsteemst. Solaniin on ka teratogeen.
Kultuurkartulis tohib solaniini olla maksimaalselt 0.2 mg ühe grammi kartuli kohta. Rohelistes kartulites on see kordades suurem, isegi üle 1mg/g.
Solaniin mõjutab seede- ja närvisüsteemi. Mürgistuse sümptomiteks inimesel võivad olla: iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletav tunne kurgus, peavalu, pearinglus aga ka palavik, aistingute nõrgenemine, hallutsinatsioonid, halvatus, hüpotermia - viimased tõsise mürgistuse puhul.

Ma arvan, et kui see nii ohtlik oleks siis oleks kartulite söömine ammu ära keelatud. Seega ei saa see olla nii. Võibolla mõnel kellel on eriline tundlikus nende ainete vastu võib see tõesti mügitust põhjustada (samuti mõnel notsul), kuid üks normaalne terve inimene ei saa sellest mürgitust kindlasti mitte (arvestades, et kartul on enamuse eestlaste põhitoiduks siis selle jutu järgi peaksime kõik olema haiglas maoloputusel). Pole mina veel ühtegi inimest kohanud, kes nn. "kartulimürgituse" oleks saanud, kuigi näiteks meie suguvõsas rahvas sööb koorega kartulit hea meelega.
Aga notsudele ma reeglina küll ära koorinud selle.

Kogu see eelnev jutt on ikka toore kartuli mürgisusest, muidugi ma ei mõtle, et keedetud (mitte roheline) kartul mürgine oleks. Mõni sööb kärbseseent ka ja midagi ei juhtu, kuigi tahaks Mõju on tihti üsna individuaalne. Lihtsalt rasedatele, lastele ja loomadele ei tohiks toorest kartulit küll anda, kas või igaks juhuks.

Ja ma andsingi toorest kartulit, mitte keedetud. Ja süüa ta vähe ei saanud, hein hallitanud ei olnud, maapähkleid ta lihtsalt ise ei söönud ja joogivesi oli tal ka korras. Ja kartul oli kooritud kah.

Aga mida notsule siis kokkuvõttes anda ei tohi? Kõik on nii segane. Kuskil kirjas, et seda ja teist võib anda, kuskil aga kirjas, et ei või.

Aga kas sellest nimekirjast ei piisa? S.t. kui annaksid oma notsule ainult selles nimekirjas toodud asju, kas sellest jääks väheks?
Minu jaoks on see nimekiri küll piisavalt pikk ja seal on minu jaoks ka täiesti tundmatuid eksootilisi asju (juhuks kui soovid oma loomale midagi uut ja ekstravagantset pakkuda), nii et mul küll ei teki vajadust kaalutleda, kas ma võiksin näiteks ka kartulit veel juurde anda vms.