www.pisi.ee

Vaadati üle ukse sisse, küsiti, kas ma saan natuke transporti mängida. Sain ikka. Tuli välja, et oldi endaleautosid juurde ostetud. Pärastsai mõni kilomeeter proovisõitu ka teha. Selline kaheinimese auto kuhu hea tahtmise juures viis inimest sisse mahutab; hea rahuliku käiguga ja isegi peaaegu kiirendab, mis sest et 1,3 liitrise mootoriga (me naersime selle auto uhket "SPORT"-nuppu). Rool oli pisike, aga hea tundega. Gaasipedaal oli natuke liiga kerge.

Nüüd joob kohvi ja vahetab enda autol rattad ära. Ja lõpetab ülesannetega tegelemise.

Kuskilt on meeles, et kui hommikul on vereproovi võtmine, siis on hea õhtul enne magamaminemist üks banaan süüa. Kui õhtul midagi sellist natuke magusamat ei söö, siis hommikul on päeva kõige kõrgem veresuhkru tase.

Novot, eile õhtul küll midagi magusamat ei söönud. Vereproov antud ja nüüd söön "hommikust" ( peaaegu lõuna käes, aga enne polnud aega ). Kuna mu vasaku käe deltalihas on juba ammu valus ja teatud liigutusi ei saa teha, siis pean minema õlast ultraheli tegema Paidesse. Aeg õnnestus saada alles 24. oktoobriks.
Oleme nüüd hoolsad, et postitamata ei jääks, loodan, et aasta tuleb täis! ( 1. novembril ju mäng algas )

Lõpuks ometi kodus tagasi. Väga väsinud olemisega ma. Aga vähemalt täna küll postitamata ei jää.

Loen uut Imelist Ajalugu:
"Arheoloogid kaevasid Antiik - Rooma linna Pompei lähedal asunud kunagise villa territooriumilt välja hobuse. Loom leiti hoonest, mida peetakse talliks, sest samast avastati nii jooginõu kui ka metallist rakmete osa. Hobuse maised jäänused olid loomulikult ammu kadunud, kuid tühimik, mille looma keha oli endast jätnud meetripaksusesse vulkaanituhka, oli sedavõrd hästi säilinud, et arheoloogid said selle kipsiseguga täita. Saadud kipskuju on niivõrd loomutruu, et arheoloogid said ära mõõta hobuse õlakõrguse, mis on umbes poolteist meetrit. See on veidi madalam kui tänapäeva hobustel. Enne surma põõras hobune kõrvad ilmselt Vesuuvi vulkaanipurske mürina poole. Hobuse leid oli väike sensatsioon, sest seni polnud ühtegi viidet hobustele Pompeis. ... Nüüdseks on siiski leitud veel mitu hobust, neist mõni rakmeis. Oletatavasti valmistusid elanikud koos loomadega põgenema."

Rahulik. Vähemalt seni, kuni elekter korraks ära kaob, mis UPSile eriti ei meeldi. Aga vähemalt näha, et tasub selline vidin ära küll.

Pätsiku viimane pesakond sai aastaseks Imelik mõelda, et aasta tagasi oli mul siin vingerdav ja niutsuv kutsikahunnik oma hoolitseva emaga. Oleks nagu alles eile olnud...Kui raske oli Mõmmarit ära anda...Nüüd nägin Fb - s ( Pätsu kutsikatel on oma grupp, kus uudiseid vahetatakse ) Mõmmari pilti ( tema nimeks jäigi Mõmmi ), tundub õnnelik koer ja muidugi mu süda on rahul, kõik said head ja väga head kodud.

Jaah. Aastad lähevad kiiresti. Donna on juba 8 või 9, ja ei tundugi, et niipalju aega oleks möödas sellest, kus ta alles tuterdav kutsikas oli.

Memm pestud, arsti juures käidud. Proovid olid korras , aga D vitamiini pean korrapäraselt võtma hakkama.

Huvitav, kui väga võib mõne süsteemiga ära harjuda. Selleks, et aru saada, et miski asi on ebaintuitiivne, läheb tihtipeale vaja kolmandat inimest, kes asja ei tunne.

Nädalalõpp paistab! Umbes 15 minuti pärast astun uksest välja, päike paistab ja lehed langevad...Lugesin Fb grupist, et Järvamaal Ammuta külas on plaanis hakata korrastama vana koolimaja ümbrust. Seal on varemed vaid järgi ja rohkesti võsa, kõrvalhoonetest ka vaid vähe säilinud. Tore, et leidub ettevõtlikke inimesi, oma kodukoha patrioote. Ammutas käisin lapsena suviti oma vanaonul külas, sellest peale on see koht mulle väga armas. Tahakski jälle minna vaatama, mis vanaonu majast on saanud, viimati oli müügis...

Puud on lehed peaaegu ära kaotanud, kuid täna oli veel T-särgiilma. Kui õhtul arvuti taga istusin, tundsin, et miski asi kukkus lagipähe. Tuli välja, et tubane puu tahtis ka sügisest osa saada.

Täpsustus: emand potitaim viskas mind siiski ainult ühe oma lehega, mitte ei sooritanud kamikaze-rünnakuid. Praegu voldin ennast kokku, siis hüppan korra poest läbi ja veeren sünnipäevale.

Tulin kirikust. Jutluse peateema oli "Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat ". Inimese sisemaailm ja tema motiivid, miks ta midagi teeb - see on huvitav teema. Veidi ikka kahetsen, et ma psühholoogiat õppima ei läinud.

Psühholoogiks õppimine on üks üsna keeruline tegevus. Üks välismaine pooltuttav just eile kurtis, et peab kõik sotisaalmeedia profiilid tühjaks tegema -- neile pole lubatud. Ka nt religioosne kuuluvus ei tohi kuskilt välja paista, kuna kliendid ei pruugi sama religiooni kuuluda.

Siis läheks raskeks jah . Õnneks siin olukord nii hull ei ole, Facebook psühholooge täis. Küllap kristlastest psühholoogid ongi väga ettevaatlikud ja taktitundelised, mis puudutab usuküsimusi. Ma loodan vähemalt, et keegi ei hakka oma vaateid klientidele peale suruma.

Hommikul oli nii jube ilm, pilves, vihmane, tuuline, õnneks lõunaks, kui välja pidin minema, oli juba selgem ja soojem. Päikegi piilus välja. Sain oma käigud käidud ja nüüd teen veel kassiga tiiru. Homme läheb Karoliin Tartusse.

Kodus tagasi. Eks see religiooni-asi sõltub suuresti piirkonnast. Eesti kristlased on enamasti toredad, aga näiteks USAs on kohti, kus ei tohi öelda, kui sa kristlane ei ole - on oht, et leiad, et oled järgmisel hommikul päevapealt tööst ilma jäänud ... või hullematki. Kõige passiivsemad on enamasti need, kes ise usklikud ei ole aga arvavad, et ebaloomulike asjade olemasolematust tõestada ei saa. Või keda religioon lihtsalt ei huvita. Nemad ei saa usust rääkimisest mingit kasu ja enamasti lihtsalt tahavad, et neid lihtsalt rahule jäetaks.

Mina just laekusin koju.Tee oli vaheldumisi päikseline ja vihmane. Nüüd kastan taimi -- haarasin Hansaplantist kaks orhideed kaasa, mida on ühe võrra rohkem, kui eeldasin.

Ühe mu parema sõbra sünnipäev; nikerdan talle kingitust teha. Aastad lähevad kuidagi kiiresti viimasel ajal.

Karoliinil Tartus käidud. Võeti vereproovid ja kaaluti - kaalus 40 kilo. Sellega võib rahule jääda. Vereproovi vastused saab hiljem teada.

Kiire päev. Lisaks memmede külastamisele käisin ka Paides ultrahelis. Midagi väga hullu pole, kõõlused on terved. Varsti palvegruppi.
Pean kuue tunni jooksul ära jooma 4 liitrit vedelikku, homse uuringu jaoks vajalik. Ega see nii kerge polegi, kui alguses paistis...

Sõltub harjumustest. Mina suudan ka kogemata nii palju ära juua (arvuti kõrval on ikka miskit teetassi vaja, eks ole). Või siis kunagi ammu haige olles valusa kurguga. Veemürgitus, on, muide, üsna vastik asi.

Mul läks lõpus veidike süda pahaks, jõin põhiliselt vett ja natuke smuutit. Nüüd uuringul käidud . Ravima peab, aga midagi tõsist ei leitud. Arsti juurde pääsen alles 5. novembril, niikaua peab siis ilma ravita ootama. Praegu veel kõhus vastik tunne, aga küll peagi üle läheb.

Õnneks 5ndani väga aega ei ole -- nädal ja natuke peale. Viimasel ajal tundub nädal eriti pisikese ajaühikuna.

"Ma ei tea," on keeruline vastus. Sellega on väga raske midagi peale hakata, eriti kui inimest väga hästi ei tunne.

Nädal läheb ruttu küll, aga näiteks valudega tundub ka üks päev hiiglama pikk...Mul õnneks just valu pole, aga ebamugavustunne küll ja 5. november tundub nii kaugel...

https://www.facebook.com/adventkogudus/ ... 188/?t=167

Tänane hingamispäev on pühendatud loomisele.

Kummaline unenägu oli. Ma võtsin poliitilisest revolutsioonist osa.

Miskit lörtsilaadset sadas taevast alla. Autojuhid pole sellist nähtust varem üldse mitte kohanud.

Käisime taimi vaatamas. See õige oli ära ostetud. Otsingud veripunasele orhideele jätkuvad.

Nüüd üritan ennast õhtuseks mänguks valmis seada.

Meil on lumi maas, eile oli täitsa lumetorm vahepeal. Mõtlesin, et tänaseks ära sulanud, aga ei ole. Ei tea veel, mis mu petersellidest peenral saanud on, küllap kõlbavad veel võtta. Söön praegu viimaseid õunu, siis tuleb kellad keerata.

Siin ei jäänud lumest miskit järgi. Öösel oli paras torm.

Ma olen autoaatikaga väga ära harjunud; manuaalset kellakeeramist pole aastaid teinud. Kui auto ja arvuti kell üht juttu räägivad, siis ju vist on talveaeg...

Ärkasin pool seitse ja juba valgeneb. Natuke harjumatu alguses peale kellakeeramist. Mul ainult arvuti keeras ise õigeks, mobiil tuli ise panna ja seinakellad ka ei viitsinud ise õigeks minna. Tuli meelde, et kiriku seinakell veel keeramata. Nüüd üritan Karoliini kooli saata, loodan, et ta põlv peab vastu. Päris tükk maad astuda .