See juhtus väga ootamatult, paar päeva küll enne surma muutus lojumaks, ainult pikutas ja väga oluliselt ringi ei jooksnud. Ei teinud sellest suurt numbrit, sest ta ongi rahulik küülik, pealegi kastreeritud. Pühapäeva hommikul nägin ta silma nurgas mäda... siis oli asi selge. Helistasime arstile ja saime järgmiseks päevaks ehk eilseks arstiaja. Öö jooksul oli ta veel lojumaks jäänud, ei söönud, ei joonud. Puhastasin küll ta silma, tegin kummelikompressi ja kaisutasin teda,aga asi ei läinud ilmselgelt kuidagi paremaks. Kui autoga arsti poole sõitsime, siis hoidsin teda õrnalt enda süles soojas. Kuna ta piiksus vaikselt ja oli üldse selline.. siis sain aru ka, et lõpp on lähedal. Arsti juurde sisse astudes, kus oli vastupidiselt autole, väga külm, hakkas ta kergelt rabelema. Arstikabinetis hakkas ta viimaseid jõupingutusi tegema ehk täiesti kargas püsti. Kuna ma olen nii õrnahingeline, siis panin käest ära ja jooksin välja. Jänesel tekkisid krambid ja ta isegi karjus....... Mu mees ja arst rahustasid jänest, mina tulin ka kabinetti tagasi. Arst tegi talle süsti, südamemassaaži, kuulas, aga süda oli rütmist väljas. Jänkupoiss oli täiesti hinge heitmas ja talle tehti isegi suust suhu hingamist.. no ja siis oligi kõik.
Ehk on keegi teadjam, kes teab arvata mis juhtus? Ise arvan, et kas a) mäda oli ajju jõudnud või b) oli peas põletik, mis lõpuks silmas avaldus. Ja see surm - kas krambid valust, šokist või lihtsalt oligi ta aeg minna.
Lihtsalt väga kurb, et alles ta jooksis muretult ringi ja kõik oli justkui korras
