Tuhkur lastega peres?

[Smooch]

Kuidas sobib tuhkur lemmikloomaks 4aastase lapsega perre?
Kas tuhkur sobib ka imikuga perre?
Aitäh!

[Misty1]

Hmm .Arvan et mitte. Kuna kahe väikese lapsega on küllalt tegemist ja tuhkur, kes pole puuriloom oleks siis juba kolmanda eest. Ei jõua kogu aeg valvata, ja nt suvel uksed valla, võib imiku juurde pääseda-neil pole see sugugi keeruline, ja näksata äkki. Mine tea. Kuula mis teised ka räägivad. Ja neljane võib kogemata tahtmatul haiget teha ja ta on madal st lühike ja tuhkur armastab ka näopiirkonda naksata. Mul koleegil rippus hulk aega kulmu küljes. Nüüd on tal kulmu neet

[maris2]

Minul oli just eile kogemus imiku, 4aastase ja kahe tuhkruga. Imik oli muidugi tuhkrute vaate ja puuteulatusest väljas , kuid 4 aastane ikka näppis neid küll. Ja näppis täpselt nii kaua kui sai hammustada. Pisike Bindi muidugi ei armasta kui teda keegi uneajal segab ja tema torusse ei tohi üldse näppe panna, kuid meid polnud juures ja nii see amps siis tehti. 4 aastane iagtahes rohkem tuhkruid näha ei taha. Mina isikklikult nii pisikeste lastega perre ei soovitaks tuhkrut lemmikloomaks. Kuid tuhkrud on väga erinevate iseloomudega, mõned ei armasta üldse lapsi. Mõned tuhkrud aga väga leebed. Muidugi see ka et pisike kutsikas ikka hammustab nii mis kole, isegi mina olen valupisaraid valanud. Ma arvan et 4 aastane kutsikaga küll hakkama ei saa.

[Marilin]

Vot nii ongi. Oleneb tuhkrust..oleneb lapsest. Meil on peres 4-aastane laps, minu õde. Kunagi ei jäta ma neid ilma järelvalveta. Sest mänguhoos võivad tuhkrud ju ikka hammustada. Aga samas tuhkrud lasevad ennast ka tassida ja suudavad ka ilusti mängida lapsega.

[totuliia]

Teema minu muusikale . Endal jõulude paiku ka pere suurenemas aga usun et saan kõigiga ilusasti hakkama, nii tuhkru karjaga, koera kutsika, mehe ja imikuga. Usun et saab kõigega hakkama kui vaid tahtmist ja viitsimst on.

[Kati]

Nii mul kodus 7 kuune poiss ja 2 tuhkrut. Keegi kedagi ära ei söö. Bob alguses näksas korra teda, aga isegi kriimustust ei jäänud. Poiss on mul põrandal teki peal ja Neegu läheb tema juurde magama-poiss siis sakutab teda ja Neegu laseb rahumeelselt sellel sündida. Üldiselt minu tuhkrud pole nagu kunagi jubedad hammustajad olnud. Kuigi ise olen ka koguaeg juures, ei karda siiski, et tuhkrud talle midagi teeks.

[Kassu-]

Endal kogemust pole kooselamisega, aga suhteliselt palju on pisikesed lapsed näppinud Mozartit. Ja pole reageerinud. Tuttava laps (4 aastane) väntsutas ikka mõnusalt ükspäev , aga tuhkrul polnud teist nägugi.

[väike kuradike]

Ma nüüd isiklikust kogemusest rääkida ei oska, sest lapsi mul pole, aga siin siis minu viis senti.
Nagu eespool juba mainitud, siis nii palju kui on tuhkruid on neil ka iseloome. Kõik on erinevad, mõned on hästi leebekesed, ja lasevad ennast väntsutada. Mõned on tõelised energiapommid, kes võivad ka mänguhoos näksata. Paraku tuhkrukutsikat võttes ei tea kunagi, mis iseloomuga tuhkur temast kasvab. Seetõttu, kui peres on lapsi, siis peaks tuhkru võtmise väga tõsiselt läbi mõtlema.

Kui soov on suur, ja teate, et teil jääb aega nii laste kui tuhkrute jaoks, siis võiks paika panna plaanid. Mida teha, kui tuhkur lapsele liiga kipuks tegema, mida teha kui laps tuhkrule kipuks liiga tegema. Kuidas lahendada eluaseme probleem - kas tuhkrule on näiteks eraldi tuba kus ta saaks elutseda. Või hoiaksite teda puuris, siis kas on piisavalt suure puuri jaoks ruumi. Ja arvestama peab, et tuhkur kipub puuris kolistama, et välja saada, seega ööune huvides võiks puur mitte asuda lastega ühes toas.
Mina üldiselt ei poolda tuhkru puuris hoidmist, kuigi enamuse seal veedetud ajast nad ilmselt magaksid. Tuhkur on ikkagi selline loom, kes, kui ta ainuke tuhkur peres on, tahab inimestega väga palju suhelda, ja nende läheduses viibida. Siis tema puuri pistmise puhul võib ta tigedaks muutuda. Ja ka armukadedus võib mängu tulla.

Ega rohkem vist ei olegi öelda, kui et kindlasti tuleb kõik väga tõsiselt läbi mõelda, ja plaanid paika panna. Siis ei ole midagi ületamatut. Aga sellist asja ei tohi kindlasti teha, et võtate tuhkru "prooviks", ja kui lastega ei sobi, siis annate ära. See ei ole vastutustundlik käitumine, ja traumatiseerib loomakest.

[triinabelle]

Mõtlema võiks panna, kui palju on neid kuulutusi a la "Müüa tuhkur kuna perre sündimas laps"...

[väike kuradike]

Need kuulutajad on kergema tee peale minejad. Nad ei viitsi midagi uurida, ja arvavad et tuhkur ja laps ei sobi kokku. Ma usun, et enamasti annab midagi alati välja mõelda, kui on tõsine tuhkrusoov.

[Gerda]

Meil on peres 2-aastane ja 5-kuune laps. Uurisin enne tuhkru võtmist väga põhjalikult laste ja tuhkrute sobivusest ning otsustasin siiski looma perre võtta. Kindlasti julgustas ja see, et nii mitmelgi tuhkrupidajal on lapsed.
Nüüd, kui Daisy on meie juures elanud mõnda aega, ütleks, et oleks võinud sellega oodata. Sest minu tuhkur vähemalt peab titte söögiks ja selle tõttu peab loom rohkem aega puuris veetma, kui mulle ja talle endale meeldiks. 2-aastasega nad mängivad. Eks nad ikka saavd haiget mõlemad. Laps väntsutab tuhkrut ja tuhkur hammustab karistuseks. On kõvasti ka purenud Seda siis peale seda, kui olin looma väikeselt puhkuselt teiste tuhkrute juurest tagasi koju toonud. Siis oli ta lihtsalt pöörane. Üks kord jooksis puurist välja saades lihtsalt täie ajuga tite lamamistooli ja jõudis purega ka enne, kui ta ära jõusin sealt võtta.
Kindlasti ei tohi tuhkrut lastega omapäi jätta, kogu aeg peab valvama. Usaldusväärne ta igatahes pole. Ehk hiljem, kui ta ise pole enam kutsikas ja lapsed on suuremad.
Kuna meie aga võtsime looma enda, mitte laste lemmikuks, tulebki olla üliettevaatlik ja valvas, leida see aeg, et saaks lapsed rahus mängida põrandal kartmata hammustamist ja et saaks tuhkur joosta ja mängida kartmata väntsutamist. Kui hästi tahta, saab kõike. Lihtsalt väga hästi tuleb läbi mõelda, kas seda tahtmist on ikka piisavalt.

[väike kuradike]

Nagu ma aru saan, siis Daisy on ikkagi ka veel hetkel kutsikaeas tuhkruke. See tähendab, et ta pole oma hammustamiskombest veel lahti saanud, ja arvab, et teatud asju võib hammustada. Ega ei jäägi muud üle, kui varuda kannatust, ja iga kord karistada, kui ta kedagi juhtub näksama.

Ja tuhkrud rahunevad enamasti päris palju maha peale kastreerimist, loodame et ka teil nii läheb.

[Heleri]

Tuhkur paari aastase lapsega sobib küll, kui omanik seda tahab ja lubab. Beebiga on teine asi. Mõtlen beebi all siis ikka alla aastast last. Neil on juba teine lõhn, väga pehme nahk, mis tundub ahvatlev, lisaks ka see et väike laps ei oska enda eest seista. Tuhkrukutsikas on aga vallatusi täis ja niimoodi kipub väike laps haiget saama.
Paari aastane saab küll juba hakkama, sellesmõttes hakkama, et vanema juuresolekul saab neid koos lahtiselt hoida Minul oli vanem plika 1 aastane kui ma võtsin oma teise tuhkru (lisaks talle oli meil paar kuud ka tema vend). No alguses oli seda naksamist küll, mõlemad said haiget, nii laps kui kutsikad. Aga sellest kasvas välja ülim sõprus. See konkreetne tuhkur on ainuke meie peres, kelle kohta ma julgen öelda et ta on täiesti lapsekindel ja ei hammusta ühtegi last. Ta on täiesti hull laste seltskonna järgi, tahab et teda süles tassitakse jne. Ta on lastega kokku kasvanud, esimesena kohal kui keegi nutab jne.

Hammustamise kohta ma võin öelda, et nii palju kui praktika on näidanud, siis albiinod ja shampanjad/shokolaadid kutsikad on leebema ja vähem hammsutaja iseloomuga, sooblitest mida tumedamaks, seda rohkem hambaid kasutatakse.

[väike kuradike]

Kutsikate kohta ei tea öelda, aga meil küll vastupidi. Albiino - ehk Arnold hammustab kõiki koju "sissetungijaid" ja vahetevahel ka väljas võõraid, ja soobel ehk Sylvester on kukupai
Mõmmi veel kutsikas, seetõttu tema kohta enne ei ütle, kui ta oma mürsikueast välja kasvab.

[Heleri]

No milline Mõmmi on suurest peast, on juba Sinu kasvatamise küsimus
Selle pesakonna kutsikad on kõik väga vähese hammustamisega olnud.

Võõraste ja külaliste naksamine on midagi muud kui oma peres naksamine. Värvuse järgi lahterdamist ma mõtlen just kutsikaeas, st et kutsikaeas on mida tumedam seda hambulisem. Täiskasvanud peast pole probleemi.

[Gerda]

See on ka meil vist, et kui ta lastega vähe kokku puutub, siis kipub ka rohkem hammustama. Kui iagpäevaselt koos möllavad, saab laps ka vähem naksata.

[ferret111]

kas tuhkur saaks 1,3 a.lapsega läbi?

[siky87]

Minu isiklik arvamus on, et pigem mitte, kuna tuhkrud on siiski üsna elavaloomulised ja äkilised, paljudel (mitte küll kõigil) harjumus ka näksata.

[väike kuradike]

No ma arvan et see oleneb ikkagi tuhkrust. KA selles samas teemas on iseloomu küsimust arutatud.
Heleril oli näiteks sel suvel mingi 20 tuhkrut kodus ja lapsed mängisid nendega suht edukalt. Eks ta ise võib sellest rohkem rääkida.

Samas, ilma järelvalveta ei tasuks kindlasti tuhkrut ja väikelast kokku lasta, kunagi ei tea kumb kummale haiget võib teha.

[Heleri]

No päris 20 tuhkruga ma lapsi mängima ei lasknud Aga Aura kutsikatega mängisid küll ilusti. Kutsikad olid ka väga leebed lastega ja mõlemale osapoolele hirmsasti meeldis. Lapsed olid mul siis 4a ja 2 a. Tegemist oli ka väga mõistliku pesakonna tuhkrutega. Teiste pesadega neid mängima ei pannud, kuna sooblid olid väheke äkilisemad ja no Latte pesakonna omad olid lihtsalt liiga suured jurakad

Väga paljud tuhkruomanikud ei suuda isegi tuhkruga hakkama saada, rääkimata siis veel lapsega lepitamisest. SElleks peab ise väga teadlik olema ja mitte karta sekkuda kui on vaja. Inimestel kipub meelest ära minema et ega loom ei sünni targaks, vaid teda tuleb õpetada ja kasvatada, mis lubatud ja mis mitte. Inimlapsest me ju ka ei oota tarkust loomulikust intelligentsist. Õpetamine on pikaajaline protsess ja selleks tuleb vaeva näha.

[Kassu-]

Mina arvan. et kõige olulisem on tuhkur iseloom. Üks võib olla tige samas teine nii leebe nagu talleke. Ei saa väita, et oleks kaks ühesugust tuhkrut, minuarvaes on nad kõik 100% erinevad.

[ferret111]

Ta kallale ikka ei lähe ju.

[helen125]

Kui tahab siis läheb kallale ka, oleneb ju iseloomust ja tujust jne ja tuhkru rünnak võib olla väga jube kogemust, tõsiselt valus ja vererohke.

[kunnnnnn]

Meil käib ka pisike 4 aastane tüdruk külas ja saab mangoga väga hästi hakkama julgeb sülla võtta ja mängida. Muidugi kui ta oma asjadega mängib siis ei taha et tuhkur teda segaks ...Kardab et Mango viib ta mänguasjad ära. Aga oleneb tuhkrust ja lapsest

[kuku22]

Minu 2 aastane pisike sugulane õppis väiksena, et Ferrelit ei või puutuda ja näppe ei tohi puuri pista, sest tuhkur hammustab. Kui ta suvel Ferreli lähedusse sattus ja tõhk siis tema poole plagama pani, pistis sugulane kohe maja poole jooksu. Nüüd on Ferrel oma hammustusharjumusest peaaegu lahti saanud ja sugulane julgeb tal juba lähemal olla ja minu loal isegi pai teha. Ma arvan, et kui laps on juba 2-e aastane, siis talle selgeks tehes on täiesti võimalik tal tuhkruga koos elada.

[Nugis]

See on igati väärt teema, et natuke ettepoole nihutada. Tahtsin just seda teemat üles võtta seoses sellega, et siin kuulutustes oli mingi aeg just teema, et võtsime tuhkru, kes hammustas last ja nüüd tahaks ruttu lahti saada...Äkki on siin veel lapsevanemaid, kel kodus tuhkur. Kuulaks hea meelega kogemusi.
Kui mina tuhkru võtsin, siis olid mu lapsed vanuses 6 ja natuke alla kahe. Loomulikult uuurisin ja lugesin, et kuidas neil võiks sobida. Kahtlesin, aga tegin ära. No selge see, et mõlemad kartsid tõhku nagu tuld, sest kutsikana oli ta ikka jube purejas ja terrorist. Hammustas ikka palju...kargles ja kihutas, hüppas jalgadesse jne. Lapsed olid kohati ikka päris hädas. Selgelt oli näha ka seda, et tõhk sõna otseses mõttes terroriseeris just lapsi. Sai aru, et neist käib jõud üle ja saab domineerida. Suuremat last õpetasin pikalt, kuidas end kehtestada. Et turjast natuke sakutada, ninanipsu või teisetuppa pista. Väiksemat jälgisin ise. Vahest laps istus maas ja röökis, tuhkur kihutas ümber ja kargas iga nurga alt kallale. Mingi hetk aga tüdruk õppis ka teda ära ajama. Üsna konkreetselt ja järsku lükkas eemale. Ilmselt võis ka vahest pisut haiget teha, olles liiga järsk looma tõrjumisel.
Hoolimata kõigest, pidasime ikka vastu. Meie tuhkrul pole olnud kunagi puuri, seega on ta alati meie keskel ja meiega koos. Mina lastega kodune, mees kodus töötamas. Ma arvan, et just tänu sellele kasvas temast väga hea iseloomuga loom. Nüüd, kus ta hakkab aastaseks saama, ei hammusta ta enam kunagi ega kedagi. Kui siis õrnalt mängides. Magab enamasti meie kahesega kaisus ja saab üldse lastega ideaalselt läbi. Võin öelda julgelt, et pole üldse mingeid probleeme. Pisem plika tassib teda pidevalt kaenlas. Vaatab raamatut tõhk kaenlas jne. Meie Nugis on kannatlikult ja ainult haigutab. Mulle isegi tundub, et ta on hetkel lapsele palju parem lemmik kui meie kassid või koer. Ja loomulikult on meil selged reeglid, et une ja söögi ajal tõhku ei torgita.
Seega võib ka hästi olla. Samas kutsikapõlv oli ikka väga raske aeg!!!! Seda suudab ilmselt üle elada ja välja kannatada ainult inimene, kel on palju aega, kannattust ja teadmisi loomadest ja väga suuur tahtmine. Mina isiklikult tuhkruid enne ei tundnud, küll aga igasugu teisi elukaid ja pean tunnistama, et kohati olime ikka püstihädas.

[Heleri]

See ongi nii, et kes vähegi tahab, see saab hakkama. Nagu ka eelpooldust näha võime. Kellele tuhkur ikka hinge ei poe, see teebki rutakad otsused ja omaenese laiskuse või saamatuse ja peale hakkamise puudumise tõttu mõtleb, et kergem on loobuda. Ise arvan, et sellistel inimestel ei ole tuhkrut vajagi. parem ongi kui loom leiab endale uue ja hea kodu, tõsise tuhkrufänni kodu.
Palju õnne saavutuste puhul eelmisele kommijale

[triinabelle]

Mina tahaks, et kõik loomaomanikud ja lapsevanemad oleks nii vastutustundlikud nagu kasutaja Nugis. Sellises kodus on nii lapsel kui loomal hea ja kindel olla ning kasvavad ka kõige elusaga arvestada oskavad lapsed. Minu sügav lugupidamine!

[Ailen]

Minu õde(4) ka esialgu kartis looma. Ta polnud kordagi ise hammustada saanud, kuid nägi minu käsi, kuidas ma käisin pidevalt end plaasterdamas. Proovisin küll talle selgeks teha, et kui ta tahab tõhku sülle võtta ja katsuda, siis ta peab end kehtestama ning talle selgeks tegema, et sind ei tohi hammustada. Paar korda tuli suust, et ma siis ei katsu teda enam. Paari minuti möödudes oli ta taas tema puuri juures ja nägin kuidas tal käed sügelesid ning tahtsid puuri lahti teha ja looma sülle võtta. Lõpuks siis näitasin talle ette, et ta peab ta kas võtma turjast kinni ja ninanipsu tegema ning seda niikaua, kuni ta rahuneb maha. Tema õnneks ei hammustanud tuhkur teda kordagi, kuid oma rõõmuringidega ehmatas ta paar korda ära ning hüppas jalga kinni, nendel kordadel ta ka end kehtestas. Õde on mul üldse üks väga tubli ja aldis looma kasvataja, kõik koerad paneb kodus paika, seega ma kordagi ei kahelnud ka Armani paika panemises temapoolt.

[Heleri]

Vanem inimene, olgu see siis lapsevanem või suur õde, ongi lapsele eeskujuks. Vanema inimese asi on kindlustada, kuidas loom ja laps hakkama saavad ja vajadusel juhendada, julgustada, jälgida või suisa vahele astuda. Ei saagi loota, et laps puhtalt omast tarkusest oskaks uue loomaga toime tulla, seda enam, et väga paljud täiskasvanudki ei saa sama ülesandega hakkama.