Tiibade kärpimine

Kaisime siis isase viiruga arstil. Ja läbi rääkida tema käitumine inimestega ja harjumine käega. Nii siis arst ka ütles, et oleks parem neid tiibu kärpida, kuna siis kui ta kätte võttad, siis ta ei lenda ära. :sleep:

Praegu juhtus meil naljakas asi. Nimelt linnuke saab meil ikka tiba lennata. Aga maandumisega probleeme. Meil on akvaarium madala kapi peal. Noh ja pisike viiru ei jõubnud oma kärbitud tiibade lennuhoogu peatada ja maandus sinna. Just parajasti vahetasin akvaariumis vett. Välja ta ka enam sealt ei tahtnud ja kuna akvaariumis polnud veel palju vett see siis 15 cm. Siis sulistas seal natuke ja läks puuri. Aga mure selles, et isasel linnul pole sulgi kõhul. Kas see on tingitud sulgimisest või emane kitkub neid ? :huh:

Postitas **nuki8** » 14. aprill 2010, 10:49

Ohkan selle loo peale. Sõprust ei saa ju sundida. Mis arstiga sa konsulteerisid? Miks käskis ta viirpapagoil tiibu kärpida, jättes välja selgitamata palja kõhualuse probleemi?

Aga tõesti arstil oli õigus. Lind tõesti on sõbralikum. Nüüd astub juba vabatahtlikult käele. sööb näpuvahelt. Kui nüüd tiivad tagasi kasvavad ja muutub jälle tigedusehunnikuks, siis lõikame uuesti ära. Kuna muud varianti pole lihtsalt. JA arst oli oma peretuttav kes õppib alles loomaarstiks.

Aga inimene õpib vigadest.

Aga millest on tingitud nende sulgede kitkumine langemine. Kas peaksin neile vette seda vitamiini tilgutama ? On täitsa olemas.

Postitas **pepe7** » 14. aprill 2010, 14:34

Nuki kui on otsustatud linnul tiibu kärpida, siis ikka kindlal eesmärgil :-D

Margitikas enne kui arvata, et midagi on valesti tuleks ikka korralikult lugeda, millisel linnul on probleem :-D

Villakhiir tubli, et linnu arstile viisite. Jõudu paranemiseks!!

Postitas **margitikas** » 14. aprill 2010, 15:13

Minu isiklik arvamus on, et lind on loodud lendama ja teda panna abitusse olukorda, selleks , et inimesel oleks mugavam teda kätte saada ja lind ei saaks eest ära minna- see on .....Inimene vangistab linnu niigi , kui paneb ta toas puuri, veel tiivad kärpida ja sundida vägisi olema käes, kui lind seda ei taha... tekib küsimus, milleks inimene lindu peab- kui sõbraks, siis sõbraga ju nii ei teeks.
Ja luumurdu peabki ravima arst, siin ei ole teist varianti. Et lihtsalt nii mitme Su linnuga probleeme oli, siis vabandust, et nad segi läksid. 14.04 kirjutasid, et käisid isase viiruga arstil,seda ,et ka nümfiga jäi selgusetuks .Tekst polnud lihtsalt arusaadav, rääkisid puuri põhjas olevast linnust, luumurrust, sulgede kitkumisest, tiibade kärpimisest....kahju, et Su lindudel on niiii palju probleeme.

Postitas **pepe7** » 14. aprill 2010, 15:33

Olen nõus sellega, et lind on loodud lendama. Me kõik oleme lindudel kärpinud tiibu, sest soovime mitte lindu kätte saada vaid taltsaks muuta :bang:

Keegi ei taha ju metsikut lindu :bang:

Postitas **nuki8** » 14. aprill 2010, 15:39

Pepe, ma lihtsalt ei saa aru, kui arst soovitab hoosuled ära kärpida nägemata, et lind on kõhu alt paljas. Arstid, isegi kui nad alles õpivad arstiks, pööravad tähelepanu ikka kõige tähtsamale asjale. Viirpapagoi sulekärpimine annab ainult ajutise sunnitud tulemuse. Ta nii pisike lind..mõistus ka väike. Äkki kärbime järgmiseks amadiinidel ja kanaarikatel ka suled ära?

Pepe, palun ära vihastu, me avaldame ainult oma arvamust. Villakhiirel on tiitel, seda ei jagata lihtsakäeliselt.

Postitas **margitikas** » 14. aprill 2010, 16:01

Lind kitkub sulgi stressist-võivad olla ka mingid parasiidid, sisemine valu, kasvajad, kuid seda vähetõenäolisemalt. Viirukad seda reeglina ei tee ja stressis linnul tiivasulgi kärpida ja hakata nö. inimesega harjutama samal ajal ja lisastressi tekitada, natuke peaks ikka linnule ka mõtlema.
pepe -milleks sellised märgid- meil ei ole võimalik metsikuid linde saada! Lindu ostes näeme ju kohe välimust, tema suhtlustahet inimesega ja tema hinda- kui on määrav vaid viimane, võimegi saada käitumishäirega stressis linnu. Need ongi odavad.
Me kõik ei ole kärpinud lindudel tiibu. Mina pole seda teinud kordagi ja ühelgi mu tuttaval ei ole sellist lindu. Sõbraks saab linnuga ka armastusega ja ajaga, mitte vägisi. See on tõesti pikem protsess, kuid siis tahavad seda mõlemad osapooled.

Postitas **taanka** » 14. aprill 2010, 17:14

mhmm...

miks nii palju kisa ja kära kärpimise pärast?
See pole surmav ja ajutine :mellow:

Paljud linnud (pole kärbitud) aga puuri lahti tehes istuvad nad enamus ajast ikka puuri peal,ometi neile on vabadus taldrikul ette toodud ja mitu korda päevas..miks siis istub lind seal?
hea võrdlus on välja toodud : viirpapagoi ja amadiin : kanarid on vist isegi tõesti leplikumad mõned.
minu teada viiru lepib inimesega,aga pole kuulnud et amadiin tuleb käele? või tuleb?

villakhiirel polnud kannatust ja toimis nii..
Mina olen ka siis üks väga halb inimene,kärpisin kahel nümfil lennusuled maha .Alguses tegin linnu märjaks,siis ta ei saanud lennata ja istus mul ilusti käel,aga enne seda pidin teda mööda elamist taga ajama,sellega ajasin linnu veelgi rohkem paanikasse.Sellega oli veelgi rohkem võimalusi,et lind ennast vigastab.
Kui mul oleks ikka väga suur soov täiskasvanud viiru käelinnuks teha,siis toimiks ma ka nii.Tähtis,et lind viga ei saa.Ja iga lind ei harjugi..olgu sul seda kannatust nii palju kui vaja.

Paljudel puudub kannatus.Teisi süüdistatakse ja tehtakse maha,aga meie ju ei tea mis igas kodus tegelikult toimub ja egas siia sellest ju ometi ise kirja ei pane! Kirja pantakse ikka see,mis tundub teistele ilus ,lahe ,õige - muu vaigitakse maha. :wink:

Siia foorumisse võiks samuti teha (paljus teistes on) koha kus on klaarimise nurgake , koha kuhu märgitakse halvad kasvatajad ja omanikud ? või on see olemas,aga ma pole veel leidnud?

Postitas **nuki8** » 14. aprill 2010, 17:36

Mõtlen siin, et ma ei julge enam üldse foorumis sõna võtta. Peale minu arvamust läheb tihti kismaks.
Inimesed, kes on hakanud sulelistega tegelema on enda arust need kõige targemad. Muutuvad kitsarinnaliseks ja ei oska asju enam sügavuti näha. Muidugi mitte kõik. Mina läksin ka alguses õhku täis, kuid nüüd vaatan linnundust teise nurga alt. Pidevalt tuleb ennast harida ja olla vastuvõtlik uutele ideedele ehk olla paindlik.
Paljud ei oska vahet teha sunnitud või sundimata sõprusel. Kärpimine pigem allutab tiivulise inimesele. Nii kui lennuvõime taastunud oleme nende silmis paljas õhk või ebameeldiv ja vastik kiusaja.
Ka mina olen oma kakaduudel tiibu kärpinud. (Tups tegi laealuste juhtmetega kõvasti pahandust ja kolkis nokaga teleka ekraani.) Nüüd ma seda kärpimist muidugi enam ei korda, mitte kunagi. Nii tore on tunda, kui linnud ise mu õlale lendavad, praegu ronivad mööda jalga üles.
Viirpapagoi on aga hoopis teine lind, kui nümf. Nii nagu pole viirukatele olemas lennutrakse ei kärbita ka nende hoosulgi. See kõik on vaid minu arvamus, palun mitte vihastuda.
Inimene tõepoolest õpib kogu elu, kuid tähtis on mitte korrata samu vigu, peaks õppima eksimustest ning olema heasoovlik ja arvestav. Ei tohi näha vaid enda mätta otsast. Ka linnud on isiksused, kellel on omad tunded.

Paratamatult tahab inimene omada ja valitseda kõike, ka teise tundeid. Olgu nendeks siis kas oma liigikaaslase või mõne looma/linnu tunded. (Ka sõprus on tunne.)

Postitas **Kissu** » 14. aprill 2010, 18:02

taanka kirjutas:Siia foorumisse võiks samuti teha (paljus teistes on) koha kus on klaarimise nurgake , koha kuhu märgitakse halvad kasvatajad ja omanikud ? või on see olemas,aga ma pole veel leidnud?

Ei ole ja ei tule.

Postitas **taanka** » 14. aprill 2010, 18:28

õige ta on ,aga kui inmene on juba seda teinud,siis minu meelest võiks juba jagada soovitusi kuidas ta ülejäänud aeg, kuni lennuvõimeliseks saamiseni ,saavutaks selle nö sunnitud sõppruse :-)

et enam ei peaks seda kordama .Või mis?
Milleks nüüd vaja siis peale karata ja süüdistada kui paha ta on..ta ju ei murdnud tal jala,ei rebinud pea otsast... nümfi lugu on eraldi teema..
Teadagi millised me inimesed oleme,meid on väga raske ümber veenda :nono:

igal ühel omad õigekspidamised ,loomade suurimaks kahjuks :sad:

Postitas **margitikas** » 14. aprill 2010, 19:13

taanka, kindlasti pole tiibade kärpijad mingid ülihalvad inimesed,seda kindlasti mitte, kuid mulle ei meedi seejuures lindude abitusse seisundisse panemine. Ma ei saa aru, miks kõik linnud peaksid olema käelinnud. Elades koos nii paljude linnuliikide ja linnuisiksustega ütleksin, olen õppinud respektima nende soove ja tahet esimesena suhet alustada, kui nad selleks valmis on-just nimelt nemad, mitte mina ei otsusta, et -täna nüüd peab see lind mulle käele tulema. See on kordi parem tunne, kui arg-ükski lind pole metsik ja tige ,vaid lihtsalt pigem kardab inimest- ise sinuga esimest korda kontakti otsib. Siis läheb linnu vajadusel õlale või kätte võtmine kergelt ja stressivabalt. Kuna tean, et lindu kätte võttes ajan tal segamini sadu sulgi, mille korrastamine võtab tal tunde, siis ei katsu ma neid lihtsalt oma lõbuks kunagi.

Postitas **Annie** » 14. aprill 2010, 19:17

Mujal maailmas on tiibade kärpimine väga levinud. Kas just viirudel, ei tea, aga suurematel papagoidel küll. Kes teeb seda ajutiselt, et lind taltsaks muuta, kes jääbki kärpima, see on igaühe enda sisetunde asi. Tihti tehakse seda ka linnu enda turvalisuse huvides. Suur lind võib toas lennates endale viga teha. Aga see sõltub jälle kõik konkreetsest linnust. Minu aratinga oli meile tulles ka kärbitud tiibadega, kuid ma ei ütleks, et ta end seepärast halvemini tundis (muidugi on aratingad rohkem ronijad kui lendajad), kuid lasin tal suleda tagasi kasvada ja ise ma ta tiibu rohkem kärpinud pole. Mu tutvusringikonnas on aga inimesi, kes oma suurematel papagoidel on tiibu kärpinud ja nende puhul ma leian, et see on õigustatud. Kuna mul ei ole praegu suuremat papagoid, siis ma ei julge väita, mis ise teekisn - kõik sõltub konkreetsest linnust.

Kõik inimesed ei suuda iga linnuga toime tulla ja tiibade kärpimine võib siin abiks olla, inimene ja lind saavad sõbraks. Nagu taankagi mainis - see on ju ajutine, suled kasvavad tagasi. Aastaid lõigati koertel saba, kõrvu ja isegi varbaid - siis peeti ka seda väga normaalseks (mida mina absoluutselt ei õigusta).

Viirpapagoil ma tiibu ei kärbiks, seda tean küll, ja imestan, et arst nii soovitas. Aga ju ta teadis, mida rääkis.

MA saan aru, et puuris hoid ka on vangistus. Aga just selleks lasin nad kärpida. Kuna kui nad lae all lendavad siis ei saaneid enam kätte. Meil kodus väga kõrged laed. Ja meil on kõrgustesse ka pandud juhtmed. Ja see sõpruse asi kõige peamine asi. Ja pealegi inimene õppibv vigadest

Postitas **taanka** » 14. aprill 2010, 21:57

nüüd jututan pisut teemast mööda,aga jutt siis "sundimine sõbraks saama" pani mõtlema selle üle,et inimene ju "sunnib" ka linnu pesitsema. Inimene otsustab,et vot nüüd on õige aeg panna linnule pesakast, miks on inimesel see õigus?
"sunnib" linnukese pesitsema,teades ,et pesakast lööb välja instikti pesitsema :umm:

Miks ei oota seda hetke kuna lind ise hakkab munele puuripõhja,andes sellega märku,et " nüüd tahan järeltulijaid " muul viisil lind end väljendada vist ei saa.Omavahel paaritudes alati linnud munele vist ei hakka?
Miks on kärpimine patt ,aga pesitsema sundimine mitte?

Olen taanka `ga nõus täiesti!

Postitas **margitikas** » 15. aprill 2010, 16:29

jah, selliseid konveierlindude pidajaid on ka meil kahjuks. Kuigi pole see teema, siis näiteks minul mittepesitsevad viirud lendavad vabalt. Toas on ka tühje pesakaste puuride peal. Siis ongi vahel nii juhtunud, et emane on munenud munad tühja kasti ja tõstan pesakasti koos munade ja linnuga puuri külge. isane, kes teda söötma läheb, on ju tuvastatav. Paarid on koos ka vabalt lennates ja sugulaspaaritust ka ei saa tekkida,selleks jälgin ja uuendan verd piisavalt tihti. Kõike saab korraldada- elu nagu looduses, linnud lendavad vabalt ja suhtlevad omavahel parves, Nii õpitakse üksteist respektima ja ei ole nii agressiivseid linde teiste suhtes. J a muidugi samamoodi saab ka pesitsemist takistada erinevate meetmetega, 14-st emasest viirust pesis talvel korraga paar tükki. Kõike on võimalik õppida tegema.

Postitas **pepe7** » 15. aprill 2010, 16:36

Tegelikult ongi mõnel arusaam, et kui on palju linde, siis ikka raha tegemine eesmärgiks :-D

Tean seda omast kogemusest.

Postitas **margitikas** » 15. aprill 2010, 17:10

Jah, ma olen ka seda tunda saanud, nähakse vaid arvestatavat tulu, aga mitte kulu. Ja kui ütled veel, et need on kõik minu lemmiklinnud ja mitte midagi muud, peetakse lolliks,kes ei oska raha teha. Et ma ei taha oma sõpru ekspluateerida- selleks ma olengi nende elu võimalikult vabana korraldanud- tahad, lendad õlale, täna ei taha tulla, ka sul on oma tujud. Lindudel on oma tujud ja halvad päevad, samuti oskus näidata, kui midagi vajavad. Teemasse tagasi.
Lõigatud tiibadega linde on kahjuks nii tihti kasside saagiks langenud, kõrgustest alla sadanud ja viga saanud, et ma ei julgeks seda soovitada. Minu juurde uut lindu tullakse ju siis, kui see on juhtunud ja ehk selle pärast ma teangi neid juhuseid nii palju. Lisaks sellele, millest eelpool juttu oli.

Postitas **taanka** » 15. aprill 2010, 20:03

Kui minul endal oleks kodus suur valik linde, ma ei suudaks ju nende kõigiga tegeleda ja see paneks ka mind leppima sellega,et mõni lind ei taha minuga suhelda, mõni neist tahab seda ikka teha ja kindlasti oleks ma selle üle uhke. Teised linnud olgu siis omaette tegelased, keda on ilus vaadata. :razz:

Kui ma võtan linnu kindlal eesmärgil,et ma saaks temaga kontakti ja mõned neist ikka meeletult kardavad ja jäävadki kartma,siis pean ju ma kuidagi talle selgeks tegema ,et ma ei ole talle ohtlik.
Mina ka ei kärbiks viirul,aga kui mul ikka väääga suuur soov ta taltsutada,siis teeksin seda.
Miks tundub sellel linnul kärpimine imelik,sest me pole lihtsalt sellega harjunud,mitte sellepärast et see on ebaõiglane. Nagu mõnest loomast mõnes kohast tehtakse kasukaid,aga meie peame teda kodus lemmikloomana ja mõtleme,et kui kohutavad inimesed nad seal on.Kõik on lihtsalt meie peas kinni.

sabadest ja kõrvadest koertel : :-D

vot mina tahan hetkeseisuga iga hinna eest lõigata oma bokseril saba maha ! Miks? sest minu jalad on alati sinikaid täis.Pole see ka ainus põhjus...mu vaene koer rõõmustab ennast alati kringliks kui keegi tuleb koju,peksab meid,ennast ja seinu.Peksab nii,et saab ise ka kannatada,sabaots on pidevalt verine ja seinad samuti. :sad:

Tean veel üht bokserit,kes peksiski jupi saba ostast ära.

Postitas **Annie** » 15. aprill 2010, 20:29

Eks iga asi olegi konkreetses isendis kinni.
Kui minu lind oleks kärbitud tiibadega kapi otsast alla kukkunud ja/või kassi saagiks langenud, siis ilmselt ma ei kärbiks ühegi linnu tiibu ja mu suhtumine oleks teine. Samas võib lind ka toatingimustes lennates omale viga teha. Nii et võta siis kinni, mis on õige... tuleb ilmselt vaadata, mis konkreetsete elamistingimuste juures konkreetsele linnule parim lahendus on. Kui minu aratinga tiivad olid kärbitud, siis panin talle nendesse kohtadesse, kus ta rohkem ronis mingid oksad või redelid vms, mida mööda ta sai jälle maha või mujale ronida.

Sabade lõikamisest: kuna ma ise ei oma sellist koera (kuigi ka minu koera tõul lõigati varem saba), kellele tema saba ohtlikuks võib saada, siis siit ka suhtumine... Tegelikult olen juttu pika saba ohtlikkusest ka dobermanni omanikult kuulnud.

Tiibade kärpimise osas ilmselt ühesele arvamusele ei saagi ja olukorda põhjalikult tundmata kellelegi nõu anda, et tee nii või naa, ilmselt ka mitte.

Postitas **margitikas** » 19. aprill 2010, 10:15

Koertel on kehahoid, liikumine väga erinev kupeeritud ja kupeerimata kortel. Sabavigastusi ja sellest tingitud kupeerimisi on Soomes-nemad seal arvutavad asju rohklem, palju rohkem, kui arvata võiks.
Lindudest- minu jakol on tõsine probleem ühe jalaga, mida ei saa opereerida, juba u 5 a enne, kui ta sain. Maandub ta ka tervete tiibadega nii ohtlikult, et ei kujuta ette, kuidas seda teeks kärbitud tiibadega lind. Seega on ta vaid ronija ja mul on sellest tohutult kahju. Tahtlikult ei paneks ronima lindu mingi hinna eest. Eks kõik need erinevad kogemused, mis näitavad, kui abitu lind olla võib, panevadki nii suhtuma.

Postitas **TuhkruPoiss** » 20. aprill 2010, 20:03

Pole mingi linnuteadja, aga mina ei kärbiks.
Loomale pole mugav, kui ta ei saa kuhugi põgeneda. Suruda loom nurka ja sundida kätte tulema? Pigem ise meelitada ja oodata temalt, millal tema soovib tulla käele. Küll ta saab aru, kui olla rahulik ja kiita selle eest.
Kõik on õpitav ja usaldus ei teki ju nurka surumisest.
Lind, kes harjunud lendama, see on minu arust julm. Lind on harjunud lendama, põgenema kui keegi "ründab" ja nüüd siis ei saa.
Kuigi see on ajutiselt, siiski ei pooldaks seda.

ga akui sul oleksid nii tigedad linnud kui mul, kes enam kapiotsast ka alla ei tule ja hammustavad ikka vere välja. Siis arvan, et teeksid ka seda, kui sa tahaksid omale ikka sõpra ja käelindu. Minule on see aidanud. linnud tõesti on selletõttu sõbralikumad ja söövad ka käest ja kui õlal on siis oskavad sealt ise ka maanduda ja kui maanduvad siis ei kukku. Nad saavad mul lennata ka ikka. Umbes Kõhu kõrguseni ! Neil pole vaja millegi eest põgeneda. kuna kui linnud lahti siis uks lukus, et ega kass ja koer sinna ei läheks. Tegelen nendega seal 4 tundi.

Postitas **nuki8** » 21. aprill 2010, 05:50

Villak, see kui linnud on tigedad näitab, et sa ei oska nendega ümber käija. Kui nad otsivad kõrgusi siis seepärast, et sina neid kätte ei saaks. Kärbitakse kindlal põhjusel (nt. teatud terviseprobleemid jms) kuid mitte, et mingit utoopilist sõprust taga ajada. :mad:

Postitas **Annie** » 21. aprill 2010, 07:50

Kärbitakse ikka ka sel põhjusel, et lindu taltsaks muuta (rokem küll suurtel papagoidel), mitte ainult tervislikel põhjustel, kuid Villakhiire lindude puhul, kes kardinapuule lendavad ja tigedad on, olen nukiga päri - mingil põhjusel nad kardavad oma perenaist.
Ja kärpimisele on ka alternatiiv - võta maha kõik toas kõrgemal kohal asetsevad asjad, alustades kardinapuust. Ma tean, mida räägin, sest ise tegin nii, kui mu aratingale tiivad tagasi kasvasid ja ta kavatses endale kardinapuule mõnusa asukoha teha. Kui vaadata siin foorumis ringi, siis suuremal hulgal kasutajatest on üks ja sama jutt: mu viirudele meeldib kõige rohkem olla kardinapuul. Kui linnul ei ole palju võimalust omaniku peast kõrgemal istuda, siis ei teki tal nö karjajuhi tunnet. Aga loomulikult kuulub sinna juurde ka õige kasvatus, sh võimaldada talle madalamal ka palju tegevust (mänguväljakud jms) ning väga palju kannatust.

Aga see kärpimine on kasuks tulnud. Kuna linnud tõesti on väga sõbralikud. Ja kui õpin siis tulevad ise mu juurde mind pesema.

Postitas **taanka** » 21. aprill 2010, 14:40

Kui sina said sellest abi on ju hea !
Mina kärpisin ja olen samuti rahul..nüüdseks linnud on lennuvõimelised ja teavad,et ma ei ole ohtlik neile.
Muidugi lennuvõimeliseks saades ja mitte tegeledes linnuga,võib ta sind uuesti pelgama hakata,seega soovitan tegeleda ikka igapäev,et edaspidi ei peaks uuesti kärpima.
Ja muidugi igat lindu ei peagi kärpima,enne ikka proovid kõik võimalikud variandid ära ja käpimine võiks jääda viimaseks varuvariandiks. :-)

aga kannatust on ikka vaja :-D

nuki8:
sina said endale taltsa nümfitibu,aga miks ta sind kartma hakkas ja käele ei tulnud?