Nn. teise ringi küülikute iseloom?

[Jänkumamma]

Meie Radar-poiss jäi nüüd leseks... Kuna ta sai Pipiga ikkagi kooselamise maigu suhu, siis ei tahaks teda üksi jätta. On teine juba praegu päris longus lontkõrv...
Radar ise on soliidses meheeas, varsti saab neljaseks. Ja kuna majas on ka pooleteiseaastane inimpõngerjas, siis ma kardan natuke uut jänkutitte tuua, sest need on niiiiii õrnakesed.
Samas ma olen ka teadlik, et need vaesed teise ringi jänkud on ka oma elus enamasti nii ära väntsutatud, et nad lihtsalt näitavad kõigile hambaid. Ma vist tean ainult ühte looma, kes oli malbe. Sel põhjusel ei tahaks ma ka teise ringi looma hankida - nii lapse kui ka Radari tervise pärast.
Paluksin teie kogemusi teise ringi loomadega...

[Kissu]

Minul on kodus kaks sellist nn. secondhand küülikut ja kahjuks minul sellised üdini positiivsed kogemused puuduvad. Tõenäoliselt tuleks küülikuomanikuga suhelda ja käia küülikut kodustes tingimustes vaatamas. Oleks hea ka, kui kuulutus oleks sõnastatud nõnda, et on märgata, et küülikut armastatakse küll vanas kodus, mitte ei taheta lihtsalt eest ära saada.

Minul Telnet tuli sellisest kodust, kus ta enamuse aega puuris oli veetnud. Ta oli väga arglik ja seetõttu ka agressiivne küülik. Inimeste lähedust ta ei armasta eriti tänase päevani. Vanemas eas on ta nüüd muutunud leebemaks, rahulikumaks ja leplikumaks. Õnnelikum on ta siis, kui ta rahule jätta.

Lumepall tuli sellisest kodust, kus ta oli ostetud teismelisele tütrele aga sellel polnud aega temaga tegeleda. Tal lasti küll palju vabalt olla aga samas inimesega suhtlemist see ei asenda. Inimesi ta kartis ja kardab praegugi. Mida vanemaks ta jääb seda rohkem meeldib talle küll inimesi jälgida. Iseloomult on ta selline natukene diiva - mina tahan ja mina pean saama, sest mina olen kõige tähtsam. Väga-väga kiuslik on teiste küülikute suhtes, seda pean ma ütlema. Kui tema ei ole alati esimene, siis ei jõua me seda puurinärimist ja pahandamist ära kuulata.

[Loomahull]

Kas keegi seletaks mulle, mida mõista "teise ringi küüliku all"?

[Kissu]

See on küülik, kes ei tule otse vanemate kodust vaid vahetab kodu juba mitmendat korda.

[kerliilrek]

Kas loomapoest ostetud lähevad ka sinna alla ? Ega ma eriti ei usu, aga lihtsalt huvi pärast küsin .

[Jänkumamma]

Loomapoe küülikuid - neid jänkutittesid - sinna alla ei loeta. Teise ringi küülik või siis üleüldse teise ringi loom on see, kellel on enne olnud vähemalt üks peremees.
Tavaliselt loomast hooliv peremees oma looma naljalt nn. teisele ringile ei anna, seetõttu ongi enamasti need loomad õnnetud, väärkoheldud või lihtsalt ignoreeritud. Ja kuna nende iseloom on välja kujunenud, siis on uues kodus neid raske panna ka uuesti inimesi usaldama.

[Kissu]

Meil foorumist on läbi käinud paar sellist kuulutust, kus omanik kolib välismaale või lapsel on tõesti tekkinud väga tugev allergia küüliku vastu. Samas kuulutus on selline, et kohe on tunda, et omanik armastab oma küülikut väga-väga ja ei tahaks temast kuidagi loobuda. Selliseid kuulutusi palju ei ole aga mõned üksikud vahel hakkavad silma.

[Loomahull]

Vabandage, Loomahullu juhtmed on ikka vist väga pika kaablitehase kaudu, aga mis see praegu siia puutub? Mida Jänkumamma plaanib? Või teha tahab?

[Kuldhai]

Arvan, et ta tahab võtta Radarile kaaslase, kes oleks täiskasvanud ja leebe iseloomuga küülik.

[Loomahull]

Mina sain hoopis aru, et Jänkumamma tahab Radarit ka ära anda...?
Aga see tundub nii julm, et ma ei julgenud seda mõtet välja öelda.

[Jänkumamma]

Vabandan, ma vist tõesti ei väljendanud end piisavalt korrektselt. Ma ei kavatse mingil juhul Radarit ära anda, sest ta on ikkagi meie üles kasvatatud, meie pere liige ja meile väga armas.
Me kindlasti võtame Radar-skännerile uue seltsilise, kuid veel ei ole otsustanud, kas pisikese või suure. Mõlemal on omad voorused ja raskused.

[Kessukene]

Võib-olla õnnestub loomapoest osta veidi vanem küülik? Meie oma Kessu just ostsime loomapoest pooleaastaselt (põhimõtteliselt täiskasvanud) ja saime omale tõeliselt mõnusa sõbra

[Loomahull]

Nii, selge. Radarile tuleb uus kaaslane. Vandan, et nii palju segadust tekitasin, aga isegi loll saab lõpuks asjale pihta.

[Jänkumamma]

Käisin loomapoes ja tõin sealt ühe tittjänku. Küsisin ekstra tüdrukjänkut ja saingi. Lubati, et on väga malbe ja hästikasvatatud jänku. (Khõm, kuidas saab olla ühekuuselt ema juurest ära viidud jänku hästikasvatatud, teda ei ole ju veel saanud keegi eriti kasvatada... )
Koju sõites tuli mulle meelde, et loomapoodides on jänkude sugudega ikka mööda pandud. Nojah, aga enam ei pööra autot tagasi ka...
Kodus selgus, et malbe ja hästikasvatatud jänku on tegelikult aktiivne ja uudishimulik naga, kes ei kartnud isegi kassi ja koera, kes tal kohe järel luusima hakkasid.
Veel selgus kodus, et jänkuplika "pükstest"... annab teatud liigutuse abil (vt. http://foxy.kyylik.pri.ee/soovitused.htm ja sealt alt "Soo määramine") tekitada ühe väga isase tunnuse...
Oeh... Looma ju enam poodi tagasi ei vii, aga kaks poissi koos lähevad ju kisklema...

[Riin]

Meie Nupsul ei suudetud isegi loomakliinikus esialgu sugu kindlaks määrata, olevat nii ühe kui teise moodi . Ja kuna minu enda kogemused olid vaid Tupsuga olnud, siis ei olnud ka meie perest keegi spetsialist. Vaatasime ja uurisime ise ka, kuid tõesti nii kindlalt öelda ei osanud midagi pisikese mõmmi kohta. Kuna meil polnud sugu ka oluline, siis polnud põhjust ka sellest numbrit teha. Suuremaks saades selgus, et tegu tõelise poisiga, keda me ise väga lootsime ka saada.
Kuid jänku on kodus teil olnud vaid paar päeva, muidugi olete juba harjunud temaga, kuid samas teades, mis probleemid temaga on tulemas, võiksite küll ta tagasi viia ja uue võtta. Võib tunduda mõnele julma soovitusena, kuid tegu pole ju nädala ega kahega, need paar päeva ei mõju väikesele jänkule veel traagiliselt.

[Kissu]

Ega poodi tagasi viimine siis ka ainus lahendus ei ole. Kuna tegu on nii noorukese küülikuga siis mina ka ei viiks teda poodi tagasi. Pigem võib kuulutada foorumis ja mujal ning otsida ise talle hea ja turvaline kodu.

[särasilm]

Ohh jahh... Kaks poissi kaklevad kindlasti... Leiduks nüüd ometi hea uus omanik väikesele jänkupoisile... Mul kaklevad ka tüdrukud. Tillu klobib ju Bessit nii et kõrva- ja ninatükid on lennanud. Kokke lasta neid ei saa, ehkki nad on teineteisest huvitatud ja vahel kraabivad teine teisel pool ust, et kuidas küll kokku saaks. Tillu oligi umbes 3-4 aastane, kui Bessi tuli. Mul on tunne, et Bessi oleks temaga küll sõber olnud, aga Tillu mitte. Puurijänkudena elasid mul maal Tipp ja Täpp, kaks õde, Tipp oli dominant, tõrjus Täppi kogu aeg. Nüüd on Tipp pärast Täpi jäävat lahkumist suvest saadik üksi. Mul oleks hea meel, kui Tipp saaks endale uue ja rohkem tähelepanu pakkuva kodu, ta on 1,5 aastane. Aga tema sotsialiseerimine läheks raskeks, ma kardan. Muidugi, võib-olla ta just vajaks seltsiks poissi. Tipp ei ole kindlasti väärkoheldud, tema iseloom ei ole rikutud, kuid ta on olnud piiratud vabadusega. Minu ema, kes tema eest hoolitseb enamiku nädalast, kurdab, et tema kardab Tippi, et ründab ja uriseb. Minul Tipiga probleeme ei ole, sasin kõrvu ja silitan, nagu ikka jänkusid. Minule tunduvad tema urahtused mängulised. Aga arvestades, et sul on kodus väike inimene, ei soovita ma Tippi küll, sest Tipp on suur ja mitte Bessi moodi malbe. Bessi võib võõras laps kasvõi umbsõlme keerata, temal tundub ükskõik olevat. Tipp on igatahes väga ergas ja äliliste sööstudega.

[nuuu]

Minul on ka secondhand küülik. Saime ta jube halbadest tingimusest. Ja ta oli koguaeg närviline ja kartlik. Arvame, et ta oli oma eelmises kodus koguaeg puuris, mis on küll üsna suur, aga kui seal elab veel kuus küülikut, siis ruumi polnud ültse ja ta oli meil suht närviline sellepärast, et ta tuli suurest perest kus oli palju lapsi ja kes teda väntsutasid jne... Aga ajapikku hakkas ta muga suhtlema ja nüüd saab vabalt ringi joosta ja ruumipuudust pole küülik suhtleb ja eriti koeraga on tal mingi eriliin kui nad suhtlevad jne.