Küülik ja koer

[Siblik]

Mul on küülik olnud umbes 6 kuud ja nüüd otsustas ema võtta endale koera. Käisime koera varjupaigast toomas ja ta on täiesti tavaline krants, nimeks on Foxi, kuna ta näeb nii rebase moodi välja ja käitub kohati ka vastavalt(meeldib kohutavalt tuvisi jahtida ja muid linde ja väikeseid loomi). Nüüd kui esimest korda Süsi (küüliku) lõhna tundis, istubki ta mu toa ukse taga ja otsib võimalust sisse saada. Süsi on ta jaoks nii kohutavalt huvitav. Ma ei julge neid kokku lasta, kuna Foxi on nii ähmi täis ja kraabib puuri ja haugub, niuksub ja uriseb. Süsi on siis kohutavalt hirmul. Kindlasti ei nõustu ema ega mina oma looma ära andma.
Kuidas on siis võimalik koera, kes on umbes 8 kuune ja küülikut (ka 8 kuune) õpetada omavahel läbi saama? On kellelgi kogemusi? Millised võivad olla tagajärjed?

[kaiku]

Tundub, et teie võetud koerakesel on tugev jahiinstinkt ja seda ei ole tavaliselt võimalik välja kasvadada. Kui ta jänku kätte saab, siis murrab tõenäoliselt maha. Muidugi võite proovida neid üksteisega vähehaaval harjutada, äkki juhtub, et mingi hetk koer harjub küüliku olemasoluga ja ei näe temas enam saaki.

[Siblik]

Oeh, olen nüüd tükk aega koera ja küülikut omavahel sobitada proovinud, kuid tundub, et koeral löövad jahiinstinktid ikka välja. Passib koguaeg küülikut ja nii kui saab, siis ajab taga.
Paar päeva tagasi juhtus aga nii, et keegi oli kogematta puuri ukse lahti jätnud ning koer oli roninud tervenisti küülikupuuri ja seal pikali heitnud. Küülik istus rahulikult kõrval ja ka koer ei teinud talle midagi. Ise ehmatasin ära ning läksin paanikasse . Tirisin koera sealt kiiresti välja, tema koonu kinni hoides. Koer ei tahtnud kuidagi sealt välja tulla ning pressis vastu.

[darkhelen]

Tagaajamine võib muidugi olla ka mäng- koer on alles kutsikas, küülik juba enam-vähem täiskasvanud. Aga kui kutsikaeas koerale selgeks teha, et jänks pole saak, siis on võimalik asja saada. Jahikoera poolt ma ei tea, aga mu sõbrannal on njuufa ja paar aastat tagasi oli ka küülik, igaljuhul need kaks magasid koos, sõid koos ja njuufa pakkus ka kaitset- koer oli täiskasvanud kui jänku võeti, aga ometi sai jänkust peremees

Teile aga kõike head ning loodan, et neist saavad sõbrad.

[Kissu]

Mina harjutasin oma koera kutsikast peale (leidsime ta vast umbes 3 kuuselt tänavalt) väikeste loomadega. Huvi võib tunda aga puutuda ja segada ei tohi neid. Koer teab ka, mis võib juhtuda kui liiga lähedalt huvi tunda. Ta on mõned korrad saanud rottide käest puurivõre vahelt ninast naksata ja merisead on teda kõrvast näkitsenud, kui ta nende jooksmise alale ennast pikali sirutab. Tema lemmikuteks olid muide tsintsud, nende puuri eest istus ta tundide ja päevade viisi ning jälgis nende tegevust.

Küülikutest üks on meil kogu aeg puurist väljas ja tema vastu ei tunne koer mitte mingisugust huvi. Võin nad vabalt ka koos lahtisena koju jätta ja mitte midagi ei juhtu. Koer justkui ei näeksgi seda küülikut, neid ei ole teineteise jaoks olemas lihtsalt. Teine küülik, kes aga kogu toas ringi kappab ja seega vaid kindlatel aegadel välja saab on huvitavam. Temaga tahaks ikka mängida ja teda jälitada. Samas enamasti 1-2 korrast ütlemisest piisab ja koer vajub kusagile toanurka kaugemalt küülikut jälgima.

Mina alustasin harjutamist ka väga ettevaatlikult merisigadega. Notsu ja koer olid korraga voodi peal ja said üksteist nuuskida. Samal ajal jälgisin ise kogu aeg koera reaktsioone ja olin valmis sekkuma. Proovida igatahes tasuks, kuna järsku pakub koerale lihtsalt küüliku lõhn huvi. Samas tasub seda lausa paari inimesega koos teha, et tõesti sekkumine oleks vajadusel väga kiire.

[Monz]

Kui see jänku-tuba on eraldatud muuga siis esialgu võiks uks koguaeg kinni olla ja koeraga tutvuma ainult mõne inimese juuresolekul.

Mina teeksin niimoodi, et kui koer läheb jänksi puuri juurde ja nt juurdekutsumise peale sealt ära ei tule, siis kaelarihmst kinni ja toast välja. Ja nt 15 mintsi pärast uuesti, kui ikka on jänku põnevam siis ka kinni ja välja, lõpuks ta peaks aru saama, et kui puuri kraapima hakata vms siis see on negatiivne, sellele järgneb toast välja saatmine. Selle asja puhul peab kannatlik olema. Seda rihmast-kinni ja välja saatmist võib üle 100 korragi olla. Aga 8 kuune on koer küll ning peaks mõistma.

Minu tuttaval on hagijas ( jahikoer) kes teeb väga edukalt oma koeraga kuulekust, ehk jahikoera tähelepanu on väga edukalt inimesel. Muidugi keset põldu see vast päris nii ei oleks.

Edit:

Koer kellel on jahiinstinktid. Iial ei teeks mina nii, et paneksin neid kahekesi siis nt voodile. Mitte iial. Kui jutt on jahikoerast siiis koerast, kes oskab ka saaki murda. Algus võib ju tore olla ning võibolla koer isegi ei näita mingi hetk niisugust huvi välja, ent siis võib heaga laks käia ja koeral jänks kuidagi suust kinni nt võetud. Kuidas siis toimida? Selleks oleks küllaltki kogenud abi nende lahutamisel vaja, sest jahikoer ju rapsib saaki niikaua kuni see on kutu ja, et jänksu vigastamata koera suust päästa - see on raske. Muidugi ei pruugi su koer niisugust tüüpi olla, aga mina küll pigem kardaksin kui kahetseksin pärast.

[Siblik]

Koer enam nii uudishimulik ei olegi, tuleb vabalt küüliku puuri juurest ära ja ei kraabi ka enam nii tihti, kuid ei julge neid ikkagi kokku veel lasta. Koer läheb liiga ähmi täis, kui näeb, et küülik polegi puuris ja hakkab kohe siplema ja uudistama.

Kas keegi oskaks öelda, kuidas neid tutvustada ?

Kas näiteks laskma küüliku vabalt jooksma ja ise hoiaks koera kinni, et küülik tuleks koera juurde?

[Monz]

Kui suudad koera siis rahulikuna hoida siis võib niimoodi teha tõesti. Või teed koeraga ehk mingit trenni samal ajal, maiusega, et huvituks sinust ja ainult sinust ja jänku jääks tahaplaanile.

[Siblik]

Olen maiusega juba proovinud, kuid kui jänes on vabaduses siis ei huvita koera enam miski muu, kui jänes. Ei hooli ka maiusest. Jälgib pidevalt jänest ja kui korraga enam jänest ei ole näha hakkab siplema ja muutub närviliseks.

[Kissu]

Koer kellel on jahiinstinktid. Iial ei teeks mina nii, et paneksin neid kahekesi siis nt voodile. Mitte iial.

Ega mina ka ei jätnud koera notsuga voodile üksi, see oleks idiootsus. Me Celioniga olime loomulikult samuti voodil nende kõrval. Samal ajal koera ja notsut rahustades. Loomulikult ei viskaks ma koera ja notsut lihtsalt voodile ja vaadaks, et mis juhtub. Ettevaalikult tuleb seda teha nõnda, et koeral ei jääks võimalust väiksemale loomale liiga teha.

Sa arvad must ikka õige halvasti, kui mu soovitustest selliseid asju välja lugesid.

[Monz]

Ei, ma lugesin ikka niimoodi jah, välja, et inimesega või inimestega ikka koos.
Näiteks mina lihtsalt ei julgeks. Minul on olnud sellega kogemusi. Et jahikoer, snautser, tegi mu eelmisele jänkule ikka korralikult tuupi- nii et karvad lendasid rohkuses. Jänku oli süles ja koer lihtsalt jooksis pikali, jänks jäi ikka sülle, aga snautser sai teda sealt väntsutada.

[Kissu]

Võibolla ma siis lihtsalt piisavalt suur, et koer ei jaksaks pikali joosta mind.

[Anete12]

Siblik, kuidas nüüd suhtub koer?

[Siblik]

Ma üritan neid veel omavahel harjutada. Koer on juba vanemaks ka saanud ja ei olegi enam nii väga huvitatud. Aga kui kuuleb, et küülikupuur tehakse lahti siis jookseb küll kohe kohale ja proovib end puuri pressida, kuid pika käskimise ja lükkamise peale läheb ikka minema Probleeme tekitab kõige rohkem küüliku lahti laskmine. Koer on siis rahutu, uudishimulik ja proovib teda taga ajada jne. Loodan, et varsti ei tee koer enam küülikust välja...

[Siblik]

Olen sunnitud küüliku maha müüma, sest utleb välja, et ma olen küülikute vastu allergiline.
Kuid koera ja küüliku omavaheline tutvustamine läks väga hästi. Koer vaatas rahulikult oma koha pealt kuidas küülik ringi jookseb. Nad olid juba suhteliselt head sõbrad.

[darkhelen]

Poolteist aastat hiljem lööb allergia välja? Oli see vast pikk peiteperiood...

[alina467]

Allergia võib ükskõik millal välja lüüa. Sul võib 5 aastat kass või koer elada, aga siis jõuad mingisse vanusesse ja muutud allergiliseks nende vastu. Võis siis vastupidi, et sul on olnud varem allergia, aga mingil eluetapil kaob see ära.

[AlisaIsabella]

Meil oli enam-vähem sama, ainult et küülik tuli koeraga(koertega) majja. Koer oli alguses nii änksi täis, täitsa värises kui Allut nägi Nii huvitav loomake oli tema jaoks. Aga meie kutsa oli Berni Alpi Karjakoer, ta ei ole jahikoer niiet tema harjus kiiresti Alluga ära, lõpuks jooksid veel kahekesi koos ja piltigi sai nii tehtud et küülik oli koera käppade vahel. Ainult alguses muretsesime et äkki teeb viga, lõpuks olime rahulikud. Enne seda kui küülik ükskord jalga laskis valvas koer nii ilusti küülikut. Ütlesin kutsale , et : "Valva Allut !" või "Kus Allu on ? " . Aga pärast ei teinud enam väga välja sellest.

Aga see on küll kurb et küüliku maha pidid müüma Ise küll seda teha ei suudaks.

[merlyn]

Minu küülik on nüüd aastane ja ema otsustas ka koera võtta - taksi siis. Aga mu jänks pani asja kohe paika - tema on peremees Nii kui koer jänksi nuusutama läks, siis minu Petsu urises ja kriipis teda käppadega. Nüüd koer ei lähe üldse tema lähedalegi, jookseb meie jalgade taha peitu

[AlisaIsabella]

Leidsin poest ühe raamatu mille pealkirja ei mäleta aga põhimõte oli : "Küülikud on ülbikud" mis oli täitsa teaduslikult tõestatud Ma olen selle väitega 100% nõus

Aga koerte ja küülikutega tuleb ikka jah vägaväga ettevaatlik olla Üks tuttav kes külas käis rääkis et küülik ja koer said väga hästi läbi aga ükskord koer tahtis jänkuga mängida ja hüppas küülikule peale Küülikul oli närvikahjustus ja alakehast/tagakehast (kuidas küülikutel nimetataksegi seda jalgadepoolset osa) oli halvatud. Mulle räägiti see jutt suvel ja hiljem pole selle tuttavaga kohtunud, ei tea kuidas sellel jänkul on . Loodetavasti paranes/paraneb.

[DessaMerisiga]

Koeri on igasuguseid ,ühed sobivad jänksidega teise jälle mitte . Minu koerad saavad hästi läbi jännudega aga olen ka juhtumite näind kus 13 aastane vana koer ,kes vaevu näris konti ,hambad õieti polnud enam ,aga murdis jänese . Minu jännude õde. Viisime jänese viljandisse ,et maakoht ,palju liikumist ja teised jänesed . Kuna neil veel kohta polnud uustulnukale viis perenaine jänese tuppa . Tema poeg oli mingises seltsis ,looma kaitse selts vms . Iga tahes ta ei luband jänest merisea puuris hoida ja ütles et see on looma piinamine . Ja ta lasi jännu lahti tuppa . jänks sai vaevu 4 h uues kodus olla kui pere koer ta murdis . Keegi ei tea kuidas ta ültse tuppa sai ja kuidas ta maha murdis .

[belle49]

Siblik-
Kas sa müüsid oma jänku maha?
Mis sa siis lõpuks tegid, et nad omavahel ilusti läbi said?
Minul on endal samasugune probleem, et koer tahaks nagu jänest nahka pista. Jänes ise muidugi väga uudishimulik. Koer ei ole tegelikult üldse jahikoer, vaid paberitega labrador-peaks olema tegelikult sõbralik. (Inimeste vastu on sõbralik ja teiste koerade vastu ka, aga jänest nagu tahaks ära süüa)
Mis ma, siis peaksin tegema?

[Loomahull]

Kõige lihtsam variant on küülik ja koer lahus hoida. Järelvalveta ei julgeks ma neid nagunii kunagi kokku jätta, ükskõik kui sõbralik koer ka ei tundu. Juba suurusevahe on ju hirmuäratav ja koer võib kas või mänguhoos jänkule viga teha.

[DessaMerisiga]

Olen Loomahulluga päri . Kui sa ka suudaksid nad kuidagi ära leppitada ja nad oleksid sõbrad ,võib koerale mingi kiiks pähe lüüa ja teeb jänkule viga .

[Kerly91]

Meie peres on koeral (Sofi) ja küülikul 7 kuud vanusevahet, niiet koer oli üsna noor, kui küüliku võtsime. Aga siiani saavad hästi läbi. Koer õppis teiselt koeralt väikseid närilisi ja küülikut kassi eest kaitsma, kui meil veel kass oli. Alati kui närilised olid lahtiselt või kui me nendega tegelesime ja kass meie tuppa hakkas tulema, siis koer ajas kassi vaikselt toast välja. Üldiselt on kõik meie koerad-kassid meie pisiloomadega läbi saanud. Ainult 6-7 aastane boksu, kes meile tuli, ei olnud nagu suurt vaimustuses aga ka ei teinud liiga, lihtsalt istus tuima näoga. Praegune koer Sofi armastab ikka jubedalt lapsi ja loomi, mõnikord läheb ta nii elevust täis, et igaks juhuks teda päris üksi nendega ei jäta. Aga meil jookseb küülik üsna rahumeelselt mööda tube ringi ja kõik on sellega harjunud.

[siky87]

Minul on isa juures maal saksalambakoer. Käime oma küülikutega seal päris tihti. Samuti koer väga huvitatud neist. Esialgu lasime koeral läbi puuri küülikuid uudistada. Suvel viisime nad rihma otsas muru peale ringi lippama, koera hoidsime kaelarihmast kinni, et ta ei saaks väga ligi minna, samuti kardame et võib mänguhoos kogemata käpaga panna või näksata. Õues lahtiselt pole mõlemaid korraga jooksma lasknud. Toas aga saavad ilusti hakkama. Koer jälgib eemalt kuidas küülikud ringi hüpavad, vahel tõuseb püsti, et paremini näha, kuid keelates ja jälgides toas taga ajama ei hakka. Ehk siis tuleb kindlasti palju silma peal hoida ja harjutada, ohutus eeskätt.

[nommi]

Mul ka omal kodus koera pole. Aga ema juures, kus pidevalt käime on neid hetkel suisa kaks. Ema enda koer on kasvult sama suur kui küülik, lihtsalt matsakam ja kolm korda raskem Ja tema on minu arvates täiesti veendunud, et küülik on lihtsalt üks pikkade kõrvadega koer, nimega Nänes, kellega kindlasti mängida saab. Alati kutsub küülikut mängima ja ohh seda rõõmu kui küülik tõesti paar sammu tema poole astub, siis pistab sellise kimaga jooksu, et ei saa arugi, et keegi teda siiski taga ei aja. Lahtisest puuri uksest ronib sisse ja väljaspool puuri magavad üksteise kõrval. Ja kui julgeme ilma küülikuta minna, siis käib ja otsib, kus sõber on.
Teine koer on hoiukoer, kes paistab, et siiski jääb alatiseks, kasvult eismest kilo või paar suurem ja umbes 5cm kõrgem. No ja see koer pistaks hea meelega küüliku lihtsalt nahka.
Nii et palju sõltub ka koerast, esimese koeraga julgen küüliku iga kell kokku lasta ja hetkeks ka üksi jätta, teist ei luba puuri lähedale ka.

[mõmmmik]

Kas su kutsa on suurt kasvu?:)

[nommi]

Mõmmik, kellele on sinu küsimus suunatud? Silblikule?

[Caroliyna]

Minu koer ja küülik saavad väga hästi läbi kui koer tahab jankut pesta või tahab jankuga mängida siis jänku tõmbab enda küüntega üle koera nina.