Lehekülg 1/2

Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 21. juuli 2007, 01:11
Postitas Mercar
Mio kirjutas:Lõpuks ometi olen valmis lubatud tõlketööga Norra küülikusaidilt, milleks loomulikult on saadud luba autorilt, Camilla'lt.
Loodan, et saate sellest palju abi ja õnnetusi ennetada! Parimate tervitustega, MIO kõrvikutega
Mürgised taimed:

• Adoonise sordid (Adonis)
• Kurekella sordid (Aquilegia)
• Harilik Aaloe (Aloe barbadensis) – mahl mürgine
• Alokaasia-sordid (Alocasia)
• Vahemere alpikann (Cyclamen persicum) – sibul mürgine
• Amarüllis (Amaryllis) – sibul mürgine
• Ülane, kõik sordid (Anemone)
• Jugapuu (Taxus baccata) - okkad ja seemned väga mürgised
• Begoonia, kõik sordid (Begonia) - kergelt mürgine
• Kullerkupp (Trollius europaeus)
• Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)
• Harilik varsakabi (Caltha palustris) - kergelt mürgine
• Must belladonna, karumustikas (Atropa belladonna)
• Harakalatv (Erysimum hieracifolium)
• Siberi karuputk (Heracleum sibiricum) – mahl on väga nahkaärritava toimega
• Kevadmagun (Sanguinaria canadensis)
• Kuslapuu (Lonicera) – Väga nahkaärritava toimega
• Mahorkatubakas (Nicotiana rustica) – lehed kergelt mürgised
• Väheseõieline brunfelsia (Brunfelsia) – terve õis kergelt mürgine
• Harilik pukspuu (Buxus sempervirens)
• Koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) – kogu taim väga mürgine
• Diifenbahhia (Dieffenbachia) - lehed ja varred väga mürgised
• Kahevärviline kivivõhk (Caladium)
• Harilik luuderohi (Hedera helix) – suuremas koguses mürgise toimega
• Harilik taro (Colocasia)
• Ogaõun / inglitrompet (Datura (Brugmansia) suaveolens)
• Kibe tulikas (Ranunculus acris)
• Piimalill, kõik sordid (Euphorbia) - kogu taim, eriti mahl väga mürgine
• Õisküüvits, kõik sordid (Pieris) – väga mürgised lehed ja õienektar
• Värvi-leetpõõsas (Genista tinctoria) – terve taim väga mürgine
• Filodendron, kõik sordid
• Villane lodjapuu (Viburnum lantana)
• Harilik ussilakk (Paris quadrifolia)
• André flamingolill (Anthurium andraeanum)
• Wallise tõlvlehik (Spathiphyllum wallisii)
• Tselaster (Celastrus) – viljad, ilmselt ka ülejäänud taim mürgine
• Sarik-linnupiim (Ornithogalum umbellatum) – sibul ja õied mürgised
• Harilik lodjapuu , lumepall (Viburnum opulus) – ebaküpsed marjad mürgised
• Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) – koor ja marjad väga mürgised
• Peruu nikandra (Nicandra physalodes) – kergelt mürgine
• Täpiline surmaputk (Conium maculatum) – kogu taim väga mürgine
• Koerakoolud (Apocynum)
• Nõelköis (Epipremnum aureum)
• Luudpõõsas (Cytisus laburnum) – kõik sordid. Kogu taim väga mürgine
• Kivijugapuu (Podocarpus Elatus) – seemned mürgised
• Kõrge kukekannus (Delphinium elatum) – terve taim väga mürgine
• Harilik kanep (Cannabis sativa) – lehed ja õied väga mürgised
• Harilik metspipar (Asarum europaeum)
• Hobukastan (Aesculus hippocastanum) – õied, lehed ja viljad mürgised
• Käoking (Aconitum) – kõik sordid. Terve taim väga mürgine
• Hortensia (Hydrangea macrophylla) – terve taim väga mürgine
• Küüslauk (Allium sativum)
• Harilik kalla (Zantedeschia aethiopica) – terve taim väga mürgine
• Hüatsint (Hyacinthus) – kõik sordid. Suures koguses mürgine
• Lehertapp (Ipomoea)
• Iirised (Iris) – mahl ärritab limaskesti
• Jaapani füüsal (Physalis franchetti mast.) – marjad ja lehed väga mürgised
• Must lumeroos (Helleborus niger) – kergelt mürgine
• Jõulutäht (Euphorbia pulcherrima)
• Kalmia, laialehine kalmia (Kalmia angustifolia, K. latifolia) – kogu põõsas väga mürgine
• Harilik Kuutõverohi (Polygonatum odoratum) – marjad mürgised
• Jaapani kuslapuu (Lonicera japonica) – marjad suures hulgas mürgised
• Hobukastan (Aesculus) -viljad ja õied mürgised
• Harilik naistenõges (Nepeta cataria/Nepeta mussinii) – värske taim mürgine, kuivatatud ei ole.
• Ameerika kermesmari (Phytolacca americana)
• Taralõng (Lycium chinense) – lehed kergelt mürgised
• Elulõnga sordid (Clematis) – kergelt ärritav
• Longus ebahüatsint (Endymion non-scriptus)
• Märtsikelluke (Leucojum vernum)
• Männas-kuutõverohi (Polygonatum verticillatum) – ärritav, võib põhjustada ägedaid seedehäireid
• Iileks (Ilex) – marjad kergelt mürgised
• Kirjulehine ebakrooton (Codiaeum variegatum) – koor, juured ja mahl mürgised
• Krüsanteem (Chrysanthemum indicum) – lehed ja varred väga mürgised
• Kirbik-maavits (Solanum capsicastrum)
• Tahuline piimalill (Euphorbia lathyris) – mahl kergelt mürgine
• Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) – kõik taimeosad põhjustavad seedehäireid
• Korall-maavits, koralltomat (Solanum pseudocapsicum)
• Harilik küüvits (Andromeda polifolia) – lehed mürgised
• Harilik leseleht (Maianthemun bifolium) – põhjustab raskeid seedehäireid
• Hapuoblikas (Rumex acetosa)
• Lõhnatu imelill (Mirabilis jalapa) – juured ja lehed väga ärritavad
• Harilik puuvõõrik (Viscum album)
• Aarum (Arum) – eriti sibul väga mürgine
• Soovõhk (Calla palustris)
• Mattpunane kliivia (Clivia miniata) - juured mürgised
• Nelk (Dianthus) – kergelt mürgine
• Longus linnupiim (Ornithogalum nutans) – eeskätt juured mürgised
• Valge upsjuur (Veratrum album)
• Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) – valmis viljad mürgised
• Liguster (Ligustrum) – marjad mürgised
• Harilik piibeleht (Convallaria majalis)
• Lobeelia (Lobelia) – mürgine suures koguses
• Lupiin (Lupinus)
• Lauk (Allium) - sibul mürgine
• Murtudsüda (Dicentra) – kergelt mürgine
• Paksjala liigid (Pachypodium)
• Kuninglik strelitsia e paradiisilinnulill (Strelitzia reginae)
• Kee-palvehernes (Abrus precatorius)
• Sirelmeelia (Melia azedarach) – viljad mürgised
• Pojeng (Paeonia) –lilled ja seemned ärritavad
• Poeedinartsiss, valge nartsiss (Narcissus poėticus)
• Kartul (Solanum tuberosum)
• Õisuba (Phaseolus coccineus) – kergelt mürgine
• Nartsiss, kollane (Narcissus pseudonarcissus)
• Rabarberi sordid (Rheum)
• Sõrmkübara liigid (Digitalis)
• Riitsinus (Ricinus Communis) – seemned väga mürgised
• Kukekannuse liigid (Delphinium) – väga mürgised
• Rododendroni liigid, k.a. asalea (Rhododendron) – väga mürgine
• Harilik robiinia, valge akaatsia (Robinia pseudoacacia) – koor, lehed ja seemned mürgised
• Oblika liigid (Rumex)
• Harilik raudrohi (Achillea millefolium) – võib põhjustada kerget nahaärritust
• Punane koeranaeris (Bryonia dioica) – mahl väga ärritava toimega
• Punane leeder (Sambucus racemosa)
• Siumari (Actaea L) – eriti marjad mürgised
• Harilik mürkputk (Cicuta virosa) – lehed ja juured mürgised
• Siidjas lipphernes (Oxytropis sericea)
• Harilik maavits (Solanum dulcamara) – kogu taim väga mürgine
• Lumimari (Symphoricarpos) – marjad mürgised
• Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) – sibul mürgine
• Jaapani skimmia (Skimmia japonica)
• Püsik-seljarohi, mitmeaastane seljarohi (Mercurialis perennis)
• Mägiarnika (Arnica montana) – õied ja juured mürgised
• Kreeka äiakas (Agrostemma gracilis)
• Harilik luudpõõsas (Cytisus scoparius) – seemned, lehed ja oksad mürgised
• Mitmeõieline kuutõveroli (Polygonatum multiflorum) – põhjustab ägedaid seedimishäireid
• Harilik vereurmarohi (Chelidonium majus)
• Harilik koeranaeris (Bryonia alba) – eriti juured mürgised
• Must leeder (Sambucus nigra)
• Must maavits (Solanum nigrum) – toored, rohelised marjad eriti mürgised
• Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) – sibul ja mahl eriti mürgine
• Sõrgköie sordid (Syngonium)
• Küpress-piimalill (Euphorbia cyparissias)
• Tageetes, peiulill (Tagetes) – põhjustab nahaärritust
• Saksa leetpõõsas (Genista germanica)
• Punakas kuslapuu (Lonicera tatarica)
• Harilik sügislill (Colchicum autumnale) – sibul mürgine
• Kolmekandiline piimalill (Euphorbia trigona)
• Harilik paakspuu (Frangula alnus/Rhamnus frangula) koor ja ebaküpsed marjad väga mürgised
• Karuputk (Heracleum) – mahl väga ärritav
• Tomat (Lycopersicon esculentum) – lehed ja varred mürgised
• Tulp (Tulipa gesneriana) – enamus sorte on mürgised
• Fordi tungpuu (Aleurites fordii) – kogu taim, aga eriti seemned on väga mürgised
• Näsiniin (Daphne)
• Unimagun (Papaver somniferum)
• Kreeka pähklipuu (Juglans regia) - koor mürgine
• Villane lodjapuu (Lantana camara)
• Harilik mets-viinapuu (Parthenocissus quinquefolia/Vitis Hederacea) – väga mürgine
• Meeldiv monstera (Monstera deliciosa)
• Tiivuline kikkapuu (Euonymus alata)
• Väänduv, väätiv kuslapuu (L. periclymenum)
• Rippuba ( Wisteria spp) - seemned ja kaunad mürgised
• Põld-harakalatv (Erysimum cheiranthoides)
• Harilik ristirohi (Senecio vulgaris) – õied ja lehed mürgised

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 12. aprill 2008, 12:30
Postitas Küll1ke
Tänan et kirjutasid kuna mul isal suur park ja enamus taimesid mis sa nimetasid on mul isal pargis olemas

Aga kas rabarberi õied on mürgised mitte vili?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 12. aprill 2008, 12:33
Postitas Mercar
Rabarber üleni on mürgine. Kui on mürgine vaid mingi taime osa, siis on see ka kirjas.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 13. aprill 2008, 10:43
Postitas kuti
Aga kas sõnajalg on ka mürgine?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 13. aprill 2008, 10:45
Postitas Lind1100
Minu teada peaksid kõik sõnajalad mürgised olema.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 18. aprill 2008, 22:58
Postitas kuti
Kas muidu küülikud ise ka ikka teavad mis mürgine ja mis mitte?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 18. aprill 2008, 23:05
Postitas Mercar
Kui sa õpetad ta lugema ja kõigile mürgistele asjadele vastavad sildid peale riputad küll siis teavad.

Mõtle palun, kuidas peaks küülik teadma, kas asi on mürgine?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 19. aprill 2008, 19:00
Postitas kuti
Ah ei mu kangekaelne isa ajab mulle juttu peale, et nad teavad mida nad söövad. Vabandan...

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 21. aprill 2008, 08:47
Postitas Kissu
Looduses võib-olla nad isegi enamjaolt teavad, mida tuleb süüa ja mida mitte, kuid lemmikutena peetavad loomad on oma loomulikust keskonnast juba põlvkondi tagasi välja kistud ning nende instinktid ei ole nii tugevad kui looduses vabalt elavatel suguvendadel ja õdedel. Seega on lemmikuna peetava looma instinktiks pigem usaldada oma omanikku.

Lisaks, kui loom teaks, mis on talle mürgine ja mis mitte, siis miks rotid söövad rotimürki?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 21. aprill 2008, 13:26
Postitas kuti
Hea... Ei tulnudki sellisele mõttele...

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 08. juuli 2008, 23:30
Postitas Katike94
Kas draakonipuu on muidu mürgine? Mul kodus on paar tükki, aga need kõik õnneks loomadele kaugel. Igaks juhuks tahaks teada, kui kunagi peaks midagi juhtuma.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 09. juuli 2008, 19:16
Postitas nuuu
Lugesin ja leidsin, et kartul on ka küülikule kahjulik. Samas olen siin lugenud ja mõni söödab oma küülikule kartulikoori kas see on ka siis kahjulik?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 11. juuli 2008, 11:11
Postitas Liivakakene
Keedetud kartul vist ei ole. :ups:

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 11. juuli 2008, 23:57
Postitas Lind1100
Muu osa kartulist, eriti marjad, on ka inimesele mürgised. Samuti peaks olema kergelt mürgine roheline mugula osa, kui seda peaks leiduma.

Ainult /mitterohelised/mugulad on inimestele söödavad, vahest on sama lugu ka küülikutega? :umm:

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 12. juuli 2008, 17:03
Postitas Kuldhai
Annan oma küülikule aeg-ajalt keedetud kartulit, see ei ole mürgine. Võib-olla on mõeldud pealseid? Aga ise sain ka ehmatuse osaliseks, kui lugesin, et hapuoblikas on mürgine. Olen seda Mopsule andnud, õnneks pole midagi juhtunud...

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 13. juuli 2008, 20:22
Postitas Riin
Miks peaks jänku sööma keedetud kartulit, saan aru, kui teda peetakse lihaküülikuna, kuid lemmikloomale :shock: ???

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 13. juuli 2008, 22:32
Postitas Kuldhai
Kui ma küülikud sain, siis töökaaslased õpetasid, et kartulit võib anda. Nad pidasid ise lihaküülikuid, kartul pidi paksust juurde andma. Lugesin ka ühte raamatut küülikukasvatusest ja jällegi soovitati, eriti talvel, anda kartulit. Kuna minu küülik on normaalkaalus ja talle kartul maitseb, siis olen mõnikord annud ühe keskmise kartuli korraga. Kas arvate, et ei peaks enam andma?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 15. juuli 2008, 03:16
Postitas Riin
Mina arvan küll, et seda pole talle vaja anda, sest nagu isegi kirjutasid, õpetasid Sulle seda tegema inimesed, kes peavad on küülikuid söögiks. Keedetud kartulist ta minu teada küll midagi kasulikku ei saa, nii et ära asjata teda sellega nuuma, mis sellest, et ta normaalkaalus on. Parem ikka porgand, till, petersell, seller, salat jne :-) .
Sellega ei tasu arvestada, et jänkule kartul maitseb, võin kinnitada, et neile maitseb ABSOLUUTSELT KÕIK, ainult anna aga, nii et valiku peab tegema ikka omanik.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 24. veebruar 2009, 17:21
Postitas annela
Tahaks teada, kas küülikutele võib ka kuivatatud aprikoosi ja ploomi anda?

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 03. juuni 2009, 12:50
Postitas Anete12
Kindlasti kui võib anda tuleb eemaldad ploomil kivi mis võib küülikul süües kurku kinni jääda (Kivi on neile mürgine :wacko: ) . Kuid ma päris täpselt ei tea kas ploomi võib anda või ei või . :ups:
Muidu väga väga pikk mürgiste taimede nimekiri . Aga kas need taimed ka kõik hoobilt ära tunneb ?! :shock: Ütlen ausalt , et ma ei tunne kõikki neid taimeidgi . :ups:

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 03. juuni 2009, 13:17
Postitas alina467
Kuivatatud puuviljadega (ja ka mittekuivatatud magusate puuviljadega) on nii, et neid võib anda väga väikestes kogustes. Seal on liiga palju suhkruid.
Mis puutub taimedesse, siis lihtsalt tuleb anda neid taimi, mida tead. Kui ei tea siis ei anna.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 03. juuni 2009, 18:33
Postitas Jänksuke
Mina andsin talvel oma jännule musta kuivatatud ploomi. Söi küll, kuid väljaheited muutusid vedelamaks (üks suur pehme kobar). Kusjuures see oli katsetus, nii et midagi muud seda teha ei saanud, sest rohkem ta midagi värsket ja uut selle päeva jooksul ei saanud. Ta sõi 1 või 2 tükki neid. Võibolla ei olnud ta kõht sellega harjunud ja seepärast läks veits vedelamaks, rohkem ei ole katsetanud.

Olen kuulnud ka seda, et inimesed kasutavad musta kuivatatud ploomi sel juhul kui kõht on kinni, pidi paremaks tegema. Samuti on pandud seda dieetpreparaatide sisse. Tõenöoliselt ikka seedimise ja parema läbikäimise eesmärgil.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 05. juuni 2009, 10:50
Postitas vollimamma
Täna hommikul avastasin, et mu küülik on roninud laua peale ja sööb krüsanteemi lehti. Algul naersin, aga nüüd lugesin, et krüsanteemid on mürgised... Ruttu viskasin lilled ära, aga mida nüüd teha? Ta vist õnneks palju ei söönud...

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 05. juuni 2009, 10:53
Postitas Kissu
Jälgi küülikut ja kui on vähimatgi märki, et midagi on viltu (kõht kinni/lahti, ei taha süüa, loium kui tavaliselt jne.), siis kiiremas korras arstile.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 05. juuni 2009, 19:53
Postitas vollimamma
Paistab, et kõik on siiski korras- Volli on aktiivne ja sööb võililli kahe suupoolega. :-D Nüüd ma vähemalt tean, et ta on mägironija, ja olen lilledega ettevaatlikum.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 24. juuni 2009, 16:58
Postitas Anete12
Kas hiirekõrv on küülikule mürgine ?

Re: Küülikute toidust

PostitusPostitatud: 29. juuni 2009, 20:15
Postitas marek187
Minul on rohulapi peal igasuguseid taimi, ma isegi ei tea, mis taimed, istutatud muru see pole. Kui niidan selle vikatiga ära ning kas siis võin ka selle ära kuivada lasta ning heinaks sööta jänkule? Kas mürgistes taimedes säilib kuivades ikka tema mürk? Ja mida üldse kuivatatakse ning saadakse hein?
Kas harilikku keraheina tohib anda? (http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html) Mõtlesin, et korjan neid palju kokku ning panen päikese kätte kuivama, et panna jänkule koguaeg kuiva heinana ette. :huh: Idee on, et ei peaks suvel poest heina ostma, vaid saaks oma koduõuelt.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 30. juuni 2009, 12:41
Postitas alina467
Harilikku keraheina tohib ikka anda.
Heina tehes keegi väga ei sorteeri, mis sinna läheb. Kuivas heinas kui mürke säilibki, siis väga väheses koguses. kui sa muidugi näed, et seal hulganisti kahtlaseid taimi, siis pole vast mõttet katsetada. Muidu heas heinas sisaldubki orashein, kerahein, võilill, naat võib ka olla ja mitmed muud taimed veel.

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 30. juuni 2009, 14:51
Postitas Mercar
No kuivatamise ja mürkidega on pigem see et asi läheb mürgisemaks. Vesi aurab kudedest ära ja nt ühe grammi taime kohta on mürki rohkem. Enne moodustas sellest 1 grammist suure osa vesi.

Asi mida tuleb kindlasti vältida on tulikad. Need on küll liigid mis rohumaadel sageli kasvavad.
Heinamaadel neid eriti ei ole. Heinamaadel kasvavad liigid mis saavad hakkama niitmisega. Seega peamiselt just heintaimed (st igasugu kõrrelised), need ei kasva tipust vaid sõlmede vahelt, seega saavad edasi kasvada ka peale niitmist (tipu poolse osa eemaldamist). Ja need kõrrelised üldjuhul ohtlikud ei ole (vähemalt ma ei suuda meenutada ühtki küülikule mürgist heintaime hetkel).

Re: Mürgiste taimede nimekiri

PostitusPostitatud: 30. juuni 2009, 22:19
Postitas alina467
Mercar, ära unusta, et paljude taimede mürk laguneb surnud taimes(eriti veel ilma veeta, päikese käes kuivades) üpris kiiresti. Samuti pole paljud mürgised taimed rohusööjatele ohtlikud. Näiteks lammas võib vabalt süüa karuputke ja midagi temaga ei juhtu. Küüliku kohta ei hakka praegu muidugi oletama.

Muus osas olen sinuga vägagi nõus. Sihukesed taimed nagu tulikad, tuleks küll välja noppida, või üldse mitte niita kohas, kus nad kasvavad. Samuti väldiksin igasuguseid okkalisi taimi.