Aafrika kääbussiil lemmikloomana

Lemmikloomapidamisest üldiselt

Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas elen500 (Teema autor) » 26. detsember 2014, 15:31

Laps tahab väga endale siili aga tahaks enne uurida kuidas siiliomanikud lemmikuga rahul on ja kas siil oleks üldse lapsele sobilik loom. Loomast ei saaks siis lapse mängukann vaid sõber, kellega ta loodab mängida ja temaga tegeleda (laps on peaaegu 8 aastane ja suur loomasõber).
Olen lugenud erinevaid foorumeid ja lehti, nii kodumaiseid kui mujalt, leidnud nii hirmutavaid kui leebeid kirjeldusi.
Koduks on meil keskküttega korter,seega temperatuuriga ei peaks probleeme tekkima. Kodus on meil merisead ja tuhkur.Seega küsimus,et kuidas siil teiste loomadega läbi saab (ei laseks teistega kokku aga eks ta tunneb ikka,et keegi on veel).
Kui teravad on okkad? Kas annab teda harjutada süles olema, mängima? Netis on palju üliarmsaid videosid aga kahjuks endal kogemus siilidega puudub ja tutvusringkonnas pole samuti siiliomanikke.
Kas on veel midagi, mida peaks enne siili võtmist kindlasti teadma?
Ette tänades, Elen.
Kasutaja avatar
elen500
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 118
Teemad: 14
Pildid: 6
Asukoht: Põlva
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 41
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas elen500 (Teema autor) » 30. detsember 2014, 07:00

Kas tõesti on siilid meil veel nii vähelevinud loomad,et keegi neist midagi rohkemat ei tea?
Kasutaja avatar
elen500
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 118
Teemad: 14
Pildid: 6
Asukoht: Põlva
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 41
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas flo » 30. detsember 2014, 21:14

Kasutaja avatar
flo
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 408
Teemad: 3
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 51
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas elen500 (Teema autor) » 30. detsember 2014, 21:40

See teema on loetud, tahaks rohkem siiliomanikelt kuulda kuidas siilid lastega ja teiste loomadega klapivad.Kas laps saaks temaga natuke tegutseda või on ta liialt teravate okastega,et sülle võtta.
Kasutaja avatar
elen500
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 118
Teemad: 14
Pildid: 6
Asukoht: Põlva
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 41
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas Lind1100 » 16. veebruar 2015, 21:18

Minu teada on ainuke siiliomanik Pisis Merily, kelle siiliteema on siin: viewtopic.php?f=12&t=19655

Endal on lemmiksiilidega täpselt nii palju kokkupuudet, et olen paar korda nendega tegeleda saanud. Siilil kõhu all okkaid ei ole ning kui ta ennast kerra ei tõmba on teda võimalik paljaste kätega üsna lihtsasti ohutult üles tõsta või sülle võtta (pane käsi/käed ettevaatlikult siili alla ja tõsta üles, soovitavalt nii, et ta ise sinu käe peale astub). Tõsi küll, selle jaoks peab siil kõigepealt inimestega harjunud olema ning ennast piisavalt kindlalt tundma... Soovitav oleks juba ostes selline noor siil leida, kes sõbralik ja julge on.
Okkad päris nii teravad ei ole, et üldse puudutada ei saa (keras metsikuid siile on varasemalt koera käest paljaste kätega päästetud ja põllu peale viidud küll - meie enda pere koer ehk jätaks siili vahest ehk lõpuks rahule, kuid vähemalt naabri suur koer võis metsiku siili "ära väsitada" ja maha murda küll, kui keegi peale ei sattunud), ja rahulolekus on need lisaks mõnevõrra vastu selga lamandunud, kuid enamasti siilidele lihtsalt eriti ei meeldi, kui nende selga silitatakse.
(Samas, kui siil lisaks kerra tõmbumisele "popsuma" hakkab, on oht valusalt torgata saada tunduvalt suurem - oga, millega sinu poole susatakse, on ikka valusam, kui selline, mis paigal on.)

Teiste lemmikutega on nii või naa - kui mõlemad samaaegselt koos lahti ei ole, probleeme ilmselt ei teki. Leidub küll inimesi, kes tuhkrut ja siile ühes toas peavad. Merisiga või tuhkur on ühtlasi ka suurem, kui kääbussiili saak, ning siilil endal on teravad okkad seljas, mis igasugused huvitundjad vajadusel tõenäoliselt ümber veenaksid - pigem on tõenäoline, et midagi ei juhtuks ka siis, kui loomad ka koos lahti saaksid, kuid täielikult ei saa välistada, et näiteks tuhkur siilile hambaid ninna ei löö, kui siil ei taipa end õigeaegselt kerra tõmmata.
Enda last tunned sa meist kõigist kõige paremini - kui kannatlik ta on, kas ta on seda tüüpi, kes kohe esimese hooga kahmama kipub, kui vastutustundlik ta on ning kui kaua tal looma vastu huvi jätkuks jms. Üldiselt kaheksa-aastane võiks juba piisavalt arusaaja olla. :)
Inimesed, märgake head, mitte halba! Kõik pole nii nagu paistab.
Ettevaatust, rott on väljas!
Kasutaja avatar
Lind1100
Rottloom.
Mängujuht
Mängujuht
 
Postitused: 2569
Teemad: 36
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 30
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas Siiliomanik » 20. veebruar 2015, 22:55

Meil on siili tüdruk Bonja . Septembris kinkisin sünnipäevaks oma 8 aastasele tütrele, kuigi ise vist tahtsin isegi rohkem teda meile.
Igati vahva loom ,kuigi alguses mõtlesin , et ta ei harju meiega kunagi , sest võtis tükk aega , et ta usaldama meid hakkaks. Tütar ei tahtnud teda alguses kätte võtta, sest ta torkas, nüüd , aga kui võtame ta kätte , siis ta kohe paneb oma okkad keha vastu ja nad ei torka absoluutselt . Kõht on neil pehme ja nägu ka ...meie omale meeldib , kui siilitame tal põske , isegi uinub ära vahest =)
Kuna nad on väga tillukesed , siis jääb kogu aeg selline tunne , et ta on siilipoeg alles ja nünnütada tahaks. Meie oleme väga õnnelikud , et ta meil kodus on , kass on meil ka , aga alles esimene kuu on möödunud, kui nad koos elavad hakkavad juba ka harjuma , küll ei ütleks , et sõbrad juba on , aga nii palju kui olen lugenud , peaksid saama.
Soovitan kõigile ! Väga vahva loom !!!
Siiliomanik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas elen500 (Teema autor) » 25. veebruar 2015, 07:33

Meil on nüüd ka siilike veebruari algusest alates. Harjunud ta meiega praeguseks veel täielikult pole aga turtsub oluliselt vähem küll. Kui kaua teil harjumisega läks,enne kui pahandamiseta siilikese sülle saite? Ja millist toitu annate?
Kasutaja avatar
elen500
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 118
Teemad: 14
Pildid: 6
Asukoht: Põlva
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 41
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas HelenaEinmann » 09. märts 2015, 17:16

Minul on siilipoiss Potsu olnud eelmise aasta augusti lõpust. Ta on meiega ilusasti ära harjunud ja elab üsna aktiivset elu (meil on ahiküttega kodu ja seetõttu on siilipoiss meiega kõikjal kaasas).

Peale seda, kui ta loomapoest meie juurde kolis on ta tutvunud mitmete eri suuruses inimeste ja lemmikloomadega. Tema süles hoidmisega saavad hakkama nii suured kui ka väikesed ja kui trikk kuidas teda sülle võtta selgeks saab ei ole enam üldse muret. Eks ta mõnikord ikka torgib ja toriseb :), eriti siis kui tema magusat und liiga varakult segada.


Hetkel meil teisi lemmikloomi ei ole, kuid kuna tegemist on reisi-siiliga siis oleme tutvunud erinevate loomadega. Minu vanemate kodus olev koer (taksi ja spanjeli segu) suhtus siili üllatavalt rahulikult (tavaliselt me kuuleme kohe, kui ta on õuest mõne siili leidnud). Ta peab siili enda toredaks mänguasjaks ja ajab kasse siili juurest minema. Sarnaselt on reageerinud ka kõik teised koerad kellega me kokku puutunud oleme. Samuti ei ole meil olnud muret ühegi kassiga :) - kui välja jätta see, et nad üritavad krõbinaid sööma minna :). Viimati tekkis meil huvi, et kuidas suhtuvad merisead siili ja vastupidi - lõppjäreldus oli, et kokku elama ei paneks, aga "mänguajal" võivad koos olla küll.

Minu siil on loomapoest, mitte kasvatajalt ja oli umbes aastane kui ma ta endale sain. Harjumisega läks umbes kolm kuud (meie olukorra tegi keeruliseks see, et siilipoiss jäi haigeks umbes kuu peale koju tulekut ja me pidime talle vastikuid rohtusid söötma :)). Kuid kui igapäevaselt tegeleda ja ta noorem on, siis peaks kiiremini harjuma. Lihtsustamiseks võib ju kellegi vana t-särgi talle puuri panna, et ta lõhnaga harjuks :).

Mul on pirtsakas sööja- krõbinaid sööb pea kõiki (üritan kinni pidada soovitavatest parameetritest valgu ja rasva osas, kuid on söönud nii toidupoe purina omasid, kui ka kallimaid loomapoe omasid). Alguses sõi spetsiaalset siilitoitu, aga see oli kulukas ja teda eriti ei soovitatud ka. Juurviljadest on tal suhtleiselt ükskõik - talle maitseb hiinakapsas, värske hernes ja mõni kord kurk. Hea meelega krõbistab ussikesi.
HelenaEinmann
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas elen500 (Teema autor) » 10. märts 2015, 18:18

Meil on see mure,et ta õhtuti magab kaua ja tavaliselt enne kui meie magama sätime,ei ärka. Kui talle süüa panna siis tuleb välja,sööb ja läheb pessa tagasi. Öösiti on üleval ja hommikul enne tööle minekut ka. Hommikul lasen teda jooksma aga kahjuks pole siis aega temaga tegeleda. Õhtuti oleks aega aga ei taha teda ka ülesse ajada, siis on ta väga turtsakas.Laps on märganud ka,et ta päeval käib üleval kui meid kodus pole. Näib,et ta pigem tegutseks siis kui meist kedagi toas pole. Kaalus pole ta ka juurde võtnud.Kas peaks?
Kasutaja avatar
elen500
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 118
Teemad: 14
Pildid: 6
Asukoht: Põlva
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 41
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Aafrika kääbussiil lemmikloomana

PostitusPostitas HelenaEinmann » 13. märts 2015, 16:21

Minu siili graafik on umbes samasugune. Siis, kui mina toimetan põõnab tema mõnusalt, öösel kihutab rattas ringi ja hommikul üritab endale losse ehitada. Ma tavaliselt õhtuti üritan teda ülesse äratada ja veidi tegeleda. Alguses on ta veidi unine ja toriseb, aga mingi hetk tundub ümbritsev piisavalt põnevana. (Noh, kui aus olla, siis ta annab endast märku iga kord, kui ma talle veidi ootamatult lähenen.). "Sõbrunemiseks" aitab ka see, kui ta kellegi süles näiteks teki sees magab :). Minu siilil on oma fliisist tekk, mille sees ta sülle tuleb ja seal ta saab siis endale ise sobiva kodu kaevata. Kaalu osas sõltub nüüd sellest, kui väike/vana ta on (minu oma oli umbes aastane kui ma ta sain -kaalus 300g, vahepeal haigusega võttis 10 g alla, nüüd on jälle kuskil 300g juures. Palju hullem on see, kui ta oluliselt kaalust alla võtab.

Ega ma muud ei oska soovitada kui kannatlikku meelt ja järjekindlust. Ma alguses olin tihti nukker, sest ta ei harjunud, ega harjunud ära minuga, aga mingi hetk hakkas ta mu peale vähem turtsuma, lubas rohkem mängida ja silitata. Peale vannis käiku ja küünte lõikamist on ta mu peale küll ääretult solvunud, aga paari tunniga möödub ka see.
HelenaEinmann
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus


Tagasi: Lemmiklooma pidamine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline