Hehee, aga proovi neid toiduga meelitada, et nad su käe peal sööksid. Kui neil on kaua tegevust, siis saad samal ajal silitada ja kui veab, siis isegi kätte võtta
.
Aga üks jutuke ka, kuidas meil vahepeal draamat tehti. Nimelt Mamma, kes tavaliselt on ülisõbralik, oli paar päeva eriti tige. Puuri lähedale minnes tegi kohe oma äkilisi ja tigedaid hüppeid. Vahepeal urises oma jõulukuuse all nagu tige koer
. Vahepeal kakles oma pojaga ( kes sai oma nimeks Välk ). Igatehes oli Mamma paar päeva selline tigedus, aga üks päev ta lihtsalt istus puuri ühes nurgas. Oli nagu solvunud
. Päris mitu tundi istus seal sama koha peal, kellestki välja ei teinud. Mingi aeg läks ta siis oma pessa tudule. Üles tõustes oli vana hea Mamma jälle tagasi, sai jälle käes hoida ja silitada
.
Kuidas Välk nime sai?
Kui Mammat üks kord kätte võtsin, siis tuiskas teine orav puurist nagu välk välja. Selle tõttu hüüamegi teda nüüd Välguks
.