Minu pätt on nüüd siis vist sisse elanud- esimene kakakringel koos "kastmega" sai jäetud voodi ja kott-tooli vahelisse avausse

Tegin selle äädikaga puhtaks( vuih kui rõve hais on äädikal)- loodan, et Deeli My ka nüüd seda kohta "rõvedaks" peab

Eile õhtul, kui Deelile sai antud esimene lihatükike kätte, ei leidnud ta seda kohe üles- läks nii ähmi täis... kui uuesti näitasin, kuhu see tükk kukkus puuri platvormile, siis pidas ta suure ähmiga mu sõrme lihatükiks- naksas, kuid lõpuks kui lihani ikka jõudis siis hakkas nii aplalt seda järama.

Enamuse pistiski nahka, väike tükk, mis keresse enam ei mahtunud, "peideti" puuri põrandale toidukausi alla- mul see võrede külge kinnituv kauss

. Hommikuks oli seegi kadunud( kui just uude kohta ei peidetud

).
Ah jaa- ema käis täna plikat "üle vaatamas" ja tibin käitus igati eeskujulikult- isegi pisut häbelikult- kihutas ühe kapi alt teise(voodi) alla

aga mitte kordagi ei proovinud ema hammustada, ei sõrmest( mida Deeli muidugi palju ei näinudki), ega ka mitte varvastest, mis olid kogu aeg saadaval

. Ema ütles veel ,et kui ta peaks saama uue lapse, et siis Deeli on nii ilus nimi, et paneks selle kohe oma tütrele( no see õnneks jääb ära- ema liiga vana tite saamiseks

) Pesamunatiitel on minu
