Postitatud: 20. september 2015, 12:40
Postitas Loomahull
Nüüdseks on meil Sueño olnud ca poolteist kuud. Ma ei saaks öelda, et ta on täiesti kodunenud, kuid peaaegu. Abikaasa meisterdas talle puidust ka nö wonderlandi üles, kus on siis majake, kaks kaldteed ja kaks platvormi. Selline suur kompleks. Sueño oli nagu laps kommipoes, kui selle talle puuri panime. :rofl: Küll alles oli uudistamist, jooksmist ja rõõmu. Üleüldse on sellel loomal minuarust tiivad ja vedrud, mitte aga neli jalga. Vaheplatvormilt ca poole meetri kõrgusel olevale nurgariiulile hüpata pole mingi probleem, korraks toetab mingi hetk vastu puuriust ka, kuidagi nurga all käib see hüpe. Kohutavalt välkkiire loom, õhtuti vaatame nagu filmi abikaasaga, puur koliseb ja tema muudkui jookseb edasi-tagasi, üles-alla või siis hüppab lihtsalt kohapeal nagu põrkepall. Kättesaamisega on ikka veel nii, et nö poolkogemata tuleb kinni nabida. On juba mitmed korrad põranda olnud, õnneks meil toas kuskile pugeda ei ole. Viimased korrad on juba diivanile minu juurde tulnud, aga ega kinni võtta või paitada ikka väga ei lase. Ses suhtes ütleks, et on ikkagi arg, aga samas puuris tunneb ennast väga hästi, alati tuleb vastu ja võtab maiust ja ei karda üldse. Selline omamoodi tegelane. Lõpmata vahva on teda jälgida. Pilti ma isegi pole üritanud teha, sest see on juba eos hukule määratud. :-D Puuri ümbesisustusest peaks pildi tegema.
Nii me siis elame, ütleks, et vaikselt ja rahulikult, aga rahulikusest selle karvapalli juures küll rääkida ei saa. :lol: Aga tundub, et tema on õnnelik ja meie oleme õnnelikud. :biglove: