Postitatud: 17. september 2009, 19:52
Postitas Annie
Ka looduses võib juhtuda suguluspaaritust, kuid siin tuleb mängu looduslik valik - nõrgemad ei pea vastu ja/või jäävad teistele saagiks.
Samas olen nukiga täitsa nõus ja ka ise samu mõtteid mõlgutanud. Kui juba paberiteta koerte nö tootmisele ei suudeta piiri panna, siis mis rääkida papagoidest, kelle pidamine Eestis ikka veel lapsekingades on. Minu meelest oleks ideaalne, kui kõik kasvatajad linde rõngastaks. Kuskilt ju peab asi alguse saama. No ok, me ei tea oma lindude sugupuud, kuid siis poleks ka mõtet järglasi saada. Kui kasvõi ema-isa teada, siis hea seegi. Kahjuks ei ole ma ka seda rõnagastamise asja lähemalt uurinud, kuigi huvi oleks ja olen sellele palju mõelnud. Tean, et Eestis on kasvatajaid, kes toovad linde välismaalt sisse (ilmselt rõngastatud ja ka pabertiega), et oleks nö värsket verd ja panevad aretuses rõhku eeskätt linnu tervisele. Minu meelest on üks selline ka Sakus elav linnukasvataja, kellelt olen kaks viirpapagoid ostnud. Kahjuks ei ole ma temaga edasi suhtlema jäänud ja ei tea, mis plaanid tal on ja kuidas ta täpselt oma lindudele paarilisi valib.
Kui Sind nuki, see asi huvitab (tundub küll, et oled selles osas väga positiivselt meelestatud), siis võiksid lähemalt uurida ja tulevikus ehk oma väikse kasvanduse rajada, kus sündinud linnud on rõngastatud ja neil on sugupuu ja hea tervis. Ma rõhutaks just head tervist, sest värvikombinatsioon ja isegi sotsialiseeritus on minu jaoks vähem olulised. Pole kuigi suur kunst panna kokku kaks ilusa värviga lindu või kasvatada tibudest käelinde, kuid palju raskem on olla kindel nende tervises ja päritolus.
Nii et mina ei poolda suvalist paaritamist ja see on üks põhjus, miks ma pole enda omadele järglasi tahtnud.