www.pisi.ee

Minu meelest on see nii huvitav, et kirjutatakse, et küülikutele ei meeldi eriti kõrgus ning pigem väldivad selliseid kohti. Minul poiss see-eest ainult pilvedes elakski! Mida kõrgem, seda parem. Ja tundub, et Mastul on sama teema

Mastifi vana - aastaõhtu

Mastu on leidnud, et väga lõbus on mulle selga hüpata, kui ma parajasti ta puuri puhastan . Hüppab edasi - tagasi ja nuusib juukseid.

Ole ettevaatlik, et ta su juukseid hammastega üle ei katsu. Ma ükskord lasin oma vanahärral naiivselt selga ja õla peal turnida, kuniks üks pikk juuksesalk maha potsatas .

Selle peale ma ei tulnudki, et ta juuksurit võiks mängima hakata, siiamaani on ainult nuuskinud .

Mastu on täiesti süleloomaks muutunud. Ta laseb nüüd ennast tõsta ka, aga üle kõige meeldib tal ise sülle hüpata. Mina pean teda siis paitama ja sügama, kui liiga suure vahe sisse lasen, siis ta sirutab ennast välja mulle lõua alla, et no kuhu paid jäävad . Käsi peab kogu aeg üle kõrvade käima, siis tema tukub ja krudiseb ( hõõrub hambaid? ) Eile istus peaaegu tund aega järjest süles ja ma ei raatsinud teda minema ajada. Istun ise niikaua, kui ta ära tüdineb ja ise maha hüppab.Natuke ajab karva ka, püksid on pärast täis pisikesi musti karvu.
Kõrgused meelitavad jätkuvalt, ta suudab ikka üllatada! Mees astus tuppa ja nägi, et Mastu on teleka kõrval! Sellesama, mis pildilt paistab! Sinna on päris kõrgele ja libeda pinna pealt vaja hüpata, aga kuna seal oli tema hein, siis vist see ahvatles. Heinapakk paistab ka pildil, kus ta mu juukseid nuusutab. Võtsin heina sealt ära, sest mulle ei meeldi sugugi, et ta seal käib.

Meil on Bossega sama "probleem", et kui tuleb hellushoog siis hüppab sülle ja ma ei saa tükk aega liigutada, sest ei raatsi ju ometi teda sülest ära ajada. Aga see on nii armas, kui nad niimoodi süles püsivad.

Mastifile polegi mingit ahvatlust vaja, ronib lihtsalt lõbu pärast. Täna hakkas kõrgust ka hüppama. Hüppas üle radika edasi - tagasi. Temale peaks vist klikker - koolitust tegema , võtaks kindlasti hästi õppust!

Vahvad pikad kõrvad! Väga hästi kodunenud jänku!

Mastif oma toa uksel. Tahtis teine kangesti üle ukseläve tulla, aga ma tõrjusin tagasi. Pildile jäigi veidi segaduses Mastu.
Ta ajab praegu kohutavalt karva . Muidu käitumiselt on endine, kevad ei ole teda muutnud.

Mastu karvaajamise periood oli ülilühike! Eelmisest jänkust mäletan, et karva aeti ikka väga pikalt... Praegu süüakse peedipealseid, teelehti, ristikut, maltsa, õunapuulehti, salatit, naati ja võilille. Mastif on suureks kasvanud, varsti ju aastane preili juba. Lotti ei paista õnneks kusagilt .Paar pilti:

Väga ilus küülikupreilna ja teil on tõsiselt vedanud, et karvavahetus läbi. Meil on see parajasti hoos (eriti Põnnil). Võiks arvata, et noormees hakkab varsti pesa punuma - katkub endal suuri karvatuuste küljest. Tõeliselt mõnus menüü tundub teil olevat seal, kadestan!

Kena neiukene:)

Aitäh, Kissu ja 3rika!
Mastu sai esimest korda vesiheina. See umbrohi vohab meil siin peenardel ja ma tahtsin ammu seda talle anda, aga kahtlesin, kas on ikka vesihein. Meenus küll, et kunagi sai sellist taime isegi papagoidele puuri panna ja nad sõid. Lõpuks googeldasin vesiheina ja vaataski tuttav pilt vastu. Siis julgesin korjata ja Mastule maitses väga. Praeguse kuumaga hakkas preili jubedalt karva ajama. Esimene kord möödus meil kiiresti, nüüd teine kord on palju hullem. Karvatordid turritavad ja ta näeb suht rääbakas välja. Kitkuda laseb ilusti, kui üht kätt kõrvade peal hoida. Muidu talle see sikutamine ei meeldi. Veidike katkumist ja siin tulemus:

Oi, teil sama jama majas. Meil just Patrick lõpetas karvade ajamise mingi kuu aega tagasi ja nüüd hakkas uuesti .

Mastu endistel pereliikmetel praegu täpselt sama. Oi nad rääbakad. Just sellised karvatuustid laiali, ripnevad ka selja peal. Tegelikult on nüüd paari päevaga seis natuke ilusamaks läinud, aga see mis oli, no pole ma sellist karvavahetust näinud. Vesihein peaks jänkudele hästi minema, olen ise ka andnud. Ootan alati uudiseid Mastust

Oh Mastu on täielik kopipaste Jussist, nii välimuselt kui ka käitumiselt. Juss suutis hüpata ka kõrge kirjutuslauale ja sealt alla tulla

Mastu
Juhtus see juba jupp aega tagasi. Ta oli terve loom pealtnäha. Väga aktiivne, rõõmsameelne. Ta sai suureks sõbraks minu kahe kassiga. Ootasid mind kolmekesi ukse taga rivis...Ühel hommikul astusin tuppa ja Mastu ei tulnudki vastu.Aimasin halba ja kahjuks ta oligi voodi all surnuna. Õhtul pandud õunapuuoksad olid näritud...See oli nii ootamatu ja kurb. Sõbranna saatis mulle lohutuseks jänkukuju, panin ta klaveri peale, Mastu oleks nagu muutunud kujuks.

Selline see kujuke ongi, Mastu mälestuseks. Aitäh särasilmale, kes andis meile nii toreda pereliikme.

Südamlik kaastunne!

Aitäh, flo ja Riina!
Teema võib lukku panna.