Kui vanaks teie merisead elasid?

[ospen]

Tervist! Mõtlesin uurida, kui vanaks teie merisead elasid ja kuidas vanaduspõlves käitusid. Endal on merisiga juba kenasti aastaid vana, vähemalt 6 või 7, ei ole kindel, kui vana ta loomapoes juba oli. Kuna üks notsukas ta kõrvalt ära suri, pole uut võtnud kohe, aga nüüd võtsime talle seltsiks jänku, kelle peale ta kudrutab ja millegipärast ninaga karva sees tuulab.
Lihtsalt vaatan, et võrreldes jänkuga on ta nii vähe aktiivne, üldiselt ka juba selline arg, kuid kohe ikka näha, et notsu on aastakesed selja taha jätnud.
Et siis, kuidas teie kogemused olid vanuritest notsudega?

[nirgike]

Minul on mõned notsud hakanud enne surma rohkem vett jooma ja junnid on läinud pehmemaks. Kõhnemaks jäävad ka ja ei ole enam sellist uudishimu ja elurõõmu.

Viimane vana notsu oli ehtne vanur, väheaktiivne ja armastas väga sooja. Kui puuri tagune truup kuumaks köeti, siis teised notsud olid röötsakil, vanakesele aga tuli sära silmadesse ja kepsutas ringi nagu noorusajal

[elen500]

Minu esimene notsu suri 4 aastaselt, viimased kuud olid päris rasked-jäi väga kõhnaks ja tekkisid neelamishäired (mitu nädalat toitsin süstlaga loomaarstilt saadud toiteseguga). Käisime ka pidevalt loomaarsti kontrollis, hambad olid korras ja muu ka, röntgen näitas vaid liiga palju gaase. Kahjuks elas vähe aga selle eest oli väga super notsik kes jääb alatiseks meie pere südametesse.

[Kissu]

Minu esimesed notsud surid suhteliselt äkitselt ja suhteliselt noorelt. Selle aasta jooksul aga olen kaotanud 2 oma vanakest, mõlemad umbes 6,5 aastaselt.

Preili läks esimesena, isegi vanurina oli agar, aktiivne ja ülbe nots, kes kõik teised nöörimööda käima pani. Siis vaikselt tekkisid liikumise probleemid, edasi isutus ja lõpuks hääbusgi. Viimased päevad elas soojas pehmes pesas, fliisteki all söök-jook ninaulatuses.

Ruuter läks järgmisena, tema ei saanudgi päriselt üle Preili kaotusest. Nad olid kahekesi nii kaua koos elanud, et seda kurbust oli lausa silmaga näha - olid teised koos pea 6 aastat. Tema jäi vanemana vaikselt kõhnemaks ja kõhetumaks aga üldiselt aktiivseks, kui nukrutsedes nurgas konutamine välja jätta.

[ospen]

Nii kohtutav ikka, tunnen kaasa teile. Endal oli notskamitega selline vahva lugu, et ostsin loomapoest emase, kuid ühel hommikul oli pisike merisiga juurde tekkinud. Oli vast loomapoest saadik tiine olnud ning siis ühel ööl pressis väikse poisi välja. Natuke aega elasid koos, aga mees on mees ja tuli ikkagi ära eraldada. Nuttis poiss, mis kole, kuid sai ikka normaalse elu peale. Siis sündisid ikkagi pojad- kõik 3 tüdrukud. Ühe jätsime emasega elama, kuid ta suri ära ja siis jäi emme jälle üksi.
Natuke aega tagasi läks poiss Vinku ka.. jäi äkitselt haigeks ja loomaarst midagi tarka ei teind. Ei söönud enam ühel hetkel ja siis mu silme all lihtsalt hääbus. Päris jube ja masendav oli, selle pärast võtsin notskamine vanaduspäevadeks jänku juurde.
Siiski on kohe näha, et aastad on ta elujõu võtnud. Masendav ja kahju on, 7 aastat meiega olnud.

[margotx]

Mu eelmine merisiga elas ka vähe:(

[jannela123]

Kunagi olid mul kaks merisiga Koma ja Punkt. Mõlemad surid sama haiguse kätte mis neil sünnist saati olnud oli. Kui Punkt suri oli ta kuskil 2-3 ja Koma oli 3 vist.

[Che]

Esimene merisiga Siil elas mul üle viie aasta, nii 5 ja pool umbes... Enne surma jäi ikka tohutult viletsaks, kõht oli lahti, jootsin kummeliteed talle iga päev, et natukenegi leevendada seda, ühest silmast oli pimedaks jäänud, käisime ka arstil, aga näha oli, et midagi ei anna teha, kuna ta oli selle silma veel heinakõrrega sodiks torganud, oli lõpuks selline loid ja väsinud, ning suhteliselt kõhn, näha oli, et ega ta enam kaua ei ela. Oma elu jooksul oli tal veel üks kasvaja, mille me arstil eemaldada lasime. Muidu oli igati terve ja tore merisiga.
Teine merisiga Onu Jänes elas peaaegu 5 aastaseks, tema oli elu aeg väga terve merisiga, aga vanana jäi sama moodi laisaks ja kõhnemaks. Kolmas merisiga Romi suri ka umbes 5 aastaselt, täpselt ei oska öelda, kuna sain ta täiskasvanud peast ja ta tuli küllaltki halbadest tingimustest. Samamoodi jäi vanana lojuks ja õhtul, kui söötma läksin teda, vaatasin kohe, et ega teda kauaks enam pole...hommikuks oli surnud. Kaks pimedat sünnidefektiga merisiga elasid minu juures aasta, aga kui ma nad võtsin, olid nad juba väidetavalt 3,5-4,5 aastased... Täpselt ei teatud. Usun, et elasid oma defekti kohta piisavalt kaua. Kõhnemaks läksid küll ja ei söönud enam nii palju, enne võisid ikka väga palju vitsutada. Lisaks sellele, et nad pimedad olid, olid neil ka väärarenenud jalad, nii et päris tavalised nad ei olnud... My special girls
Kahju on neist kõigist, aga ma usun, et nad kõik on mul ikka vanadusse surnud ja lootusetult haiged pole nad mul samuti olnud, esimene merisiga oli vaata, et kõige viletsam. Aga üldjoontes saan rahule jääda.

[merisigutik]

Mul elas 9 aastaseks