www.pisi.ee

Nii, otsustasin siis ka oma notsust kirjutada.
Minu notsu nimeks siis Tinnu, kutsun teda Tintsuks. Isane. Hetkel on ta juba 4 aastane. Ta peaks olema ühest silmast pime, ei tea miks. Tuhm on.
Ta on kolmevärviline. Enamuselt on ta kuldne, tagumik valge ja peapealt on pruun valge triibuga. Varem, kui ta polnud rohkem merisigu näinud, oli ta väga arg. Kui ma ta puurist välja poole tõstsin siis võis ta kasvõi pool tundi liikumatult paigal olla.
Augusti alguses tulid meile nädalaks külla minu sõbranna merisead Bella ja Snoopy. Ise sõitis ta Pariisi. Tintsule tuli kohe eluvaim sisse kui ta neid nägi. Sai aru et ta pole maailmas ainuke.
Nüüd kui ma ta maha panen siis on ta nagu Duracelli ''merisiga'', kappab mööda tube ringi.
Puur on tal väga-väga väike. Pole isegi miinimumile vastav, ca 30x50x50. Praegu kahjuks ei saa kohe uut ka osta. Mul tuli siis meelde, et mul keldris juba ammusest ajast teine sama suur puur. Panin selle sisse siis mingid vanad linad, alla ajalehe ja panin selle siis teise puuri kõrvale. Praegusel puuril Jätsin ühe külje lahti. Nüüd sööb ta ühes puuris ja magab teises. Puur on alati lahti ja tal on võimalus toapeale jalutama minna isegi siis kui mind kodus pole. Karta pole mul midagi, sest juhtmeid ta ei näri, pole kunagi närinudki. Minu toa uks on ka kinni.
Lemmikuks on tal porgand. Heina annan väikestes kogustes, sest muidu ta kuivtoitu ei söö. Hetkel sööb Vitakraft Emotion'i kuid Versele-Laga Cavia Complete on ikka üle kõige.
Vabandan kui pilte liiga palju. Ei saanud pidama sellega.
Ja nüüd üks suursuur pildiseeria:

Väga vahhva välimusega põssa!
Aga see heina asi peaks just minu meelest teistpidi olema. Koguaeg peab olema ees vesi&hein. Heina peaks ees olema piisavalt, tema isule ja vajadusele. Et see kuivtoit on nagu lisasöödana vms.

Vaat, ma kirjutasin juba kõik ära. Kellegil polegi midagi küsida enam. Nii juhtub kui igav on kodus.
Vesi on tal loomulikult alati ees. Eks ma teen siis teistpidi. Siis lihtsalt on nii, et kuivtoidu kaussi isegi mitte ei puututa.

Ilus notsu. Merisea põhitoit on tõesti hein, nagu DessaMerisiga ütles, ja peab olema kogu aeg saadaval. Kuivtoitu võib anda või ka isegi mitte, kui notsu on ülekaalulisusele kalduv. Paki peal peaks olema ka päevane toiduportsjon, Versele-Lagal oli vist olenevalt looma kaalust 35-50g.

Tore teada
Notsu elab hästi. On siin saanud palju head ja paremat.
Ma olen üha rohkem mõtlema hakanud, et tal võiks ka olla ju kaaslane. Sellest ajast peale kui Bellat ja Snoopyt pole enam meie juures hoiul. Nüüd kui ta iga kord välja saab, tunneb ta ikka nende lõhna ja otsib neid, aga iga kord pettub.
Mulle tuleb sellega meelde, et mu emal olid kunagi väiksena 2 emast kanaarilinudu. Koguaeg kaklesid. Ühel hetkel suri üks ära. Teine istus siis ainulk oma majas ja välja ei tulnud, surigi sinna üksildusse ja kurbusesse.

Lahe notsik, tore et ta saab nii palju puurist väljas käia. Nii ilusat värvi. Kui küsida tohib, siis miks on Su signatuuris et Tinnu on viimane notsik?

Oi, sul on nii armas ja mitmevärviline tore merisiga!! No nii armas, et tahaks kallistada. Kas ta karv on sile? Või on tal niisugune segamini karv? Mulle meeldivad hästi pehme ja sileda karvaga merisead. Armsad olevused!

Rimpsukas

Väga armas tegelane!

Tere,
Jah, Tinnu on siledakarvaline. Tal on hästi siidine karv
Viimane notsik on ta sellepärast, et mul on varem olnud veel kaks merisiga kes on nüüd juba vikerkaare taga. Andsime kapsast neile. Ei teadnud, et need nii halvasti mõjuvad. Neil läks maks läbi, sest kapsas oli täis pritsitud igasugu aineid. Tinnuga oleks peaaegu sama juhtunud, kuidu saime õigel ajal jaole ning ravisime terveks. Iga päev sai süsti.
Tinnu on nende poeg. Isane oli Piiksu ja emane oli Tupsu. Nad elasid eraldi enamuselt. Kunagi oli meil veel 3 poega. Üks oli üleni must ja tagumik valge, teised kaks olid beeži-valgekirjud.
Kunagi võibolla kui keegi tahab siis ma võin Piiksust ja Tupsust ka pilte panna.
Üks mure kah,
Natuke aega tagasi märkasin, et Tinnu sügab ennast tihti. Me siis pesime teda korra. Siis jäi see sügamine paariks nädalaks järele. Nüüd märkasin, et tal on üks koht, jah, justnimelt üks koht karvadest varsti juba paljas. Nimelt on selle kohapeal juba nii vähe karvu, need kah lühikesed. Kratsib koguaeg selle sama koha pealt.
Emaga olen ma juba rääkinud, et loomaarsti juurde peab Tinnu viima aga see on nagu peaga vastu seina tagumine. Räägin korra, ema ütleb ''Jajah'' ning sinna see jutt jääbki
Ma ise usun, et on mingisugune seenhaigus, sest kudamoodi saavad mingid putukad ühe koha peal olla? Muidugi pole ma ju ekspert
Oijummel, märkasin nüüd, et üks teine koht on veel paljam, ainult mõned üksikud karvad. O.o

Kahju, et tal niimoodi on. Ei oska aidata ka kahjuks! Aga hästi palju tervist nohtsule ja ilusat paranemist!