Mida olete teinud loomade aitamiseks?

[Kuldhai]

Meil elab extänavakass Kassu,kelle saime Tartu Kassikaitsest,hoiukodust.Ilus hall loom. .Võimaluste piires olen annetanud.Praegu panen meie piirkonda üles pilte kodu ootavatest kassidest-koertest,saan need tuttava käest,kes on tegev Loomakaitse Seltsis.

[Viu]

Meie ka võtsime tänavalt ühe pisikese kassipoja, kes oli nii täiu täis /või olid need kirbud, nagu valget manna oli külvatud/, tal endal oli igasugune elutuju kadunud. Ta oli täiesti loid ja apaatne. Must kasukas oli kirjeldamatult tokerjas ja ise oli ta nagu kimp konte. Kui ta korda sai, siis lakkus ja hoolitses ta enda eest rohkem kui eales keegi teine, temast sai imepärane kass, säravmust, tragi ja tark.

[Pippi]

Meil on enamus kassid tänavalt võetud, ise tulevad ja leiavad oma tee meie majja! Näiteks Tommi, suur isane üleni must kõuts. Ta oli väga sõbralik kass. Kui meie majja tuli ise Kiisu ja tõi ilmale neli tervet poega, siis meie otsisime kõigile oma soojad kohad inimeste juures ning viimane jäi meie juurde nimega Hüüumärk. Kokkusattumuse juhul elab üks tema vendadest isegi kõrvaltänavas, niiet neil lõbu laialt.

[Kaisa89]

Mina olen käinud Viljandi varjupaigas koertega jalutamas ja kasse paitamas. Olen ka annetanud kui olen kuskil näinud annetuskasti.Olen ka päästnud linnupoegi, kes on tänaval w kuskil maas olnud, neid toitnud ja hooldanud kuni nad on valmis lendama.

[katzik]

Olen 2 kodutut kassi endale võtnud. Üks oli juba kahjuks mürgitatud ja suri järgmine päev ära.
Sain varjupaigast endale roti, keegi oli ta karbiga sinna ukse taha ta lihtsalt viinud ning see tüdruk kes varjupaigas tegeleb on mu tuttav ja pakkus kohe mulle ta.
Linde olen aidanud kui nad on haavatud olnud ning väikseid poegasid üles kasvatand.
Viimati päästsin Olustvere talli 4 küülikut hukkamisest. Tall läks remonti ning neid polnud kuhugi panna ja kuna mul väljas puurid olemas, siis tõin nad kohe enda juurde.

[Täpike]

Siis kui kuskil on rahakogumise kastid, siis ma alati annetan sinna sisse. Näiteks Tartu lõunakeskuse omas annetasin ära kõik oma kahe kroonised(mul oli neid ääretult palju). Kuskil 30 krooni tuli küll kokku. Mul on alati hea meel loomade heaks annetada.

[London]

Olen annetanud loomadele, ühel laadal oli mingi kast, kust läks raha varjupaika. Oleme ühe nö "soovimattu" koera endale võtnud.

[Susann]

Ma olen kodututele kassidele süüa viinud.

[helenkihho]

Kunagi kui olin väike ja olin vanaemal külas, siis käis iga õhtu üks valge kass akna all. Ja teate miks? Sest mina igaõhtu viskasin talle salaja koeragraanuleid aknast alla. Salaja sellepärast, et kartsin pahandada saada, aga milleks sellise asja peale pahandada? Mind oleks pigem kiidetud.

[alpachino]

Haapsalus oli Mihkli tänavale keegi musta karvase koera sidunud paksu raudketiga ühe aia külge nii, et koer käis autotee ja kõnnitee peal. Peavarju, sööki ja jooki polnud. Helistasin loomakaitsesse, koer sai sealt ära viidud. Politsei sai ka asjast teavitatud.

[Liiiiisa]

Nii, meie pere on päästnud-pesnud-vaktsineerinud kodutuid kasse. Ise olen käinud loomade varjupaigas aitamas .

[nuki8]

Olen samuti varjupaigas abis käinud.

[Pizike]

MTÜ Loomade Hoiupaigas olen olnud abiks ca. kaks aastat.
Peale selle olen teinud vajalikke annetusi sealsete asukate jaoks ( .. et mitte öelda elanike jaoks ).
Hmm.. Ja olen viinud koju omale sealt ühe krantsijutsu, kes siis praeguseks kahe aastane Collie ja SLK segu koer, kes kannab uhkelt nime Patrick.

[väikehamsu]

Meie naabritel on üks suur varjupaiga koer, ja nad võtsid ta just siis kui nad sellest eramajast välja kolisid ja korterisse elama läksid. Koer on üksi aias ja tal on kutsikad ka. 10 tükki kuu vanused ja 4 on juba ära antud(ennem kui nad 1 kuu vanuseks said). Koer hüppab aiast üle ja jookseb tänavatel amokki. Enda koeraga jalutama ei saa minna, sest Donna(sees suur koer) tuleb juurde ja tahab õudsalt mängida. Ta ei taha küll halba aga ta teeks minu koerale haiget. vastasmaja naine läks oma koeraga jalutama ja peksis Donna jalaga läbi kui see tema poole tuli. No ei oskand siis oma koera sülle võtta ja edasi kõndida tal on ju nii väike koer ja alati kui ma jalutama lähen kannan natuke oma 13 kilost kutsikat süles veidi ja Donna läheb ära, mitte ma ei hakka teda jalaga peksma. No igatahes nüüd ta on uuesti tiine ja tal on igemehaigus mille tõttu ta korralikult süüa ei saa. Iga päev annan talle ja siilile süüa (meie maja juures kondab siil ka ja nad söövad koeraga koos ) Omanikud koerale süüa ei anna ja kui annavad siis kord kuus kausitäie. Koer oleks nagu liikuv luukere. Kass kes on neil ühes toas kinni mis haiseb kass hädade järgi (üks tuba selles vanas majas) saab ka minult süüa. Talle ei anta üldse süüa. Koguaeg üritan naabritega kellele need loomad kuuluvad rääkida aga nad eitavad kõike ja kinnitavad, et nende loomadel on kõik ok. Kohe ei tea mida teha. Huvitav kas need loomad surevad siis nälga kui ma sügisel Tallinna lähen ja neid enam toita ei saa, sest teised neid ei toida, kuna koera kardavad ja kassi juurde tuppa nad ei saa kuna see on võõras maja. Ma saan sinna sellepärast, et ma tunnen neid kes seal elasid.

[Kallikera]

Kuskil 7 aastasena võtsin tänavalt kiisu endale. Tuli meie hoovi peale, ilus süsimust kiisupoiss, kellel oli valge täpike lõua all. Ema otsis küll, kellele kiisu kuuluda võiks, kuid omanikku ei leidnud, ja Kiisu jäigi meile. Aastaid hiljem ära kolides, jätsime Kiisu naabritädile, kelle kiisuga nkn meie Ants koos oli pidevalt.

8 aastaselt leidsin maja tagant verise ninaga kiisupoja, kes oli väga arg. Püüdsin siis kinni ta ja üritasin lohutada ja paitasin. 10 minutit hiljem tuli aga üks tüdruk kiisut otsima, oli teine 5 korruse rõdult alla kukkunud. Poleks ma kiisut sülle võtnud, siis oleks ta vb kuskile minema jooksnud, või oleksid teised kassid keda seal palju oli, talle liiga teinud.

Ühe tuvi elu päästsin ka, paar nädalat enne jõule avastasin maja eest verise tiivaga tuvi kes oli nii loid.. mõtlesin alguses tiiva ära puhastada, süüa anda ja siis vaadata mis saab, aga ema võttis kasti, pani Tsiutsiu (nii me teda kutsusime) sinna sisse, ja teise tuppa elama. Viimased paar kuud, kui juba soe oli kevadel, elas ta rõdul lahtiselt. Lõpuks kui tiiv piisavalt terve oli, siis lendas minema. Kuid vahel käis ikka meid vaatamas

[Ellukas20]

Mina olen võtnud varjupaigast kaks kassi ja olen ka raha ja asju annetanud Tartu varjupaigale

[nuki8]

Meie naabritel on üks suur varjupaiga koer, ja nad võtsid ta just siis kui nad sellest eramajast välja kolisid ja korterisse elama läksid. Koer on üksi aias ja tal on kutsikad ka. 10 tükki kuu vanused ja 4 on juba ära antud(ennem kui nad 1 kuu vanuseks said). Koer hüppab aiast üle ja jookseb tänavatel amokki. Enda koeraga jalutama ei saa minna, sest Donna(sees suur koer) tuleb juurde ja tahab õudsalt mängida. Ta ei taha küll halba aga ta teeks minu koerale haiget. vastasmaja naine läks oma koeraga jalutama ja peksis Donna jalaga läbi kui see tema poole tuli. No ei oskand siis oma koera sülle võtta ja edasi kõndida tal on ju nii väike koer ja alati kui ma jalutama lähen kannan natuke oma 13 kilost kutsikat süles veidi ja Donna läheb ära, mitte ma ei hakka teda jalaga peksma. No igatahes nüüd ta on uuesti tiine ja tal on igemehaigus mille tõttu ta korralikult süüa ei saa. Iga päev annan talle ja siilile süüa (meie maja juures kondab siil ka ja nad söövad koeraga koos ) Omanikud koerale süüa ei anna ja kui annavad siis kord kuus kausitäie. Koer oleks nagu liikuv luukere. Kass kes on neil ühes toas kinni mis haiseb kass hädade järgi (üks tuba selles vanas majas) saab ka minult süüa. Talle ei anta üldse süüa. Koguaeg üritan naabritega kellele need loomad kuuluvad rääkida aga nad eitavad kõike ja kinnitavad, et nende loomadel on kõik ok. Kohe ei tea mida teha. Huvitav kas need loomad surevad siis nälga kui ma sügisel Tallinna lähen ja neid enam toita ei saa, sest teised neid ei toida, kuna koera kardavad ja kassi juurde tuppa nad ei saa kuna see on võõras maja. Ma saan sinna sellepärast, et ma tunnen neid kes seal elasid.

Küll on õudne lugu. Teata loomakaitsesse. Meie tänavas hulkus ka üks mustlaste koer ringi. Hundikoera poiss ja tülitas möödujaid. Ma lihtsalt hoidsin teda kinni, tänaval ja kutsusin varjupaigast inimesed järgi. Kuts viidi paremasse kohta. Kui nende koer on võetud varjukast, siis piisab sinna teatamisest, et neilt võetud koer nälgib ning hulgub.

[maarika24]

Kui veel vanematega maal elasime,tõin koju kasse,kelle lähedal suvilates käivad inimesed olid saatuse hooleks jätnud.Ei kujuta ette,mis inimene võtab endale suveks looma ja sügisel,kui ise linna sooja korterisse tõmbab,viskab lemmiku lihtsalt metsa surma ootama.Igatahes sai selliseid kasse 4-5 tükki küll endale võetud.
Praeguse kassi võtsin varjupaigast.Alguses vaatasin,et ei saa tänavalt püütud loomast kodulooma-kartis meeleheitlikult inimesi-aga nüüdseks on väga tore ja sõbralik

[Kallikera]

Alles hiljuti oli minu juures kuu aega üks kodutu kass kelle tuttav leidis. Algselt paariks päevaks siia toodud kuni saab mõelda mis edasi teha, lõpuks veetis siin ilusti terve kuu.

[ullamari]

Mina olen mtü Kassiabis vabatahtlik(see tähendab,abiline) ja käin jalutamas kaks korda kuus tallinna loomade hoiupaiga koertega ja mängimas kassidega.Tihti peale panen annetuskasti raha vs aitan telefonikõnedega.Olen ostnud nänni,mis aitab lemmikloomasid(nt:neid uusi ELS-i kaarte).ja meie trepikojas oli must kass,kelda ma terve kevad-suve-sügise toitsin ja temaga mängisin,ning talvel viisin varjupaika,et ilus noor kass,äkki leiab kodu;)Aga vot,ära kaotasid selle kassikese(sai jooksu).Loodan,et äkki ikkagi sai endale kodu.
Ma arvan,et äkki midagi veel,mis meelde ei tule:)

[nuki8]

Sebisin endale ühe näljutatud ning pikkade küünistega viirpapagoi, kes elas väga kitsastes tingimustes ning ümmarguses puuris.

Alguses: http://i48.tinypic.com/6xu5n9.jpg

Pärast: http://i47.tinypic.com/29mrmua.jpg

[rotiplix]

Ma käin Virumaa varjupaigas loomi jalutamas/silitamas. Lisaks sellele panime ühe sõbrannaga kooli üles taarakasti, millest saadud raha varjupaika viime. Eelmise õppeaasta lõpul saime kahe nädalaga üle kahesaja krooni.
Sel aastal tegime annetuste kogumise ja näituse varjupaiga loomadest.
Aga tänavakasside toitmist, mida siin paljud mainivad, ma õigeks ei pea. Kassid on nii tugevamad, sigivad ja neid tuleb veel juurte. On ikka vaja varjupaika saata, kus loomadel puudub võimalus paljuneda..

[Kallikera]

31. sel detsembril kasvas minu loomapere ühe vahva Tsintsiljapoisi võrra suuremaks. Aasta viimane heategu tehtud, päästsin vaese loomakese ühest perest kes looma eest ei hoolitsenud. Oli vaeseke viimased poolteist kuud puuriga umbes 0 kraadises sahvris, puuri ei puhastatud, jooksma ei saanud ja liivagi ei olnud. Süüa veel anti aga väitsid ka et pidi sööma nagu hobune ja nemad enam ei jõua. Väidetavalt pidavat loom nii kuri olema, et tööriistakinnastega tõsteti teda kandekasti et siia tuua, olevat koguaeg hammustanud. Vaeseke oli siia jõudes jubedas olukorras, pidime kääridega pusasid seljast ära lõikama. Pole ju normaalne kui kuskil kanamuna suurused pusad nii väiksel loomal seljas on. Nüüdseks on loomake rõõmsameelne, möllab liiva sees, sööb suhteliselt vähe (kust küll selline jutt et nagu hobune sööb !?) ja armastab süles olla ja paitusi. Killer Tsintsust sai ühe tunniga hellik Tsintsu, sest meid hammustanud ei ole.

Arvatavasti pidid nad loomakesele siis haiget tegema et Tsintsu neil kurjaks muutus. Kahju loomakesest. 5 aastaselt oma elutee lõpetada on veel selgelt vara. Nüüd siis laseme tal kosuda ja vaatame siis mis edasi saab.

[Merily]

Mina olen ka andnud nii palju, kui suutnud olen. Käin varjupaigas koertega jalutamas, alati viin külakosti ka. Kastikestesse olen raha pannud, kuid üldjuhul ma seda ei tee- ei ole kindel. Alati võib kastike "kaduma" minna ning me ju kunagi ei tea, kuhu see raha sealt tegelikult läheb. Kui midagi annetan, siis kas mänguasju, toitu, tekke, patju või muud vajalikku.
Olen andnud oma allkirju igale poole, kus küsitakse (nt Lõuna-Korea koerte piinamine). Kas need ka aitavad, seda ei tea, aga olen oma parima andnud.
Kindlasti on heategu ka talvel linnukestele söögi panemine. Linnumajake on meil alati sihvkasid täis.
Eks neid heategusid ole veel olnud, tuleb kindlasti ka juurde. Loomi aitamast ma ei väsi.

[Sirtsu56]

Tänu sellele et mul suhtlusringkond on suur olen aidanud pisikest stepikilpkonna, kes elas kohutavates tingimustes, võtsin oma juurde mitmeks kuuks ,ning aitasin elule ja leidsin uued üli toredad omanikud. Natuke aega hiljem, sai veekilpkonna ,kes oli veel hullemates tingimustes elanud ,kusagil kausis, nii et kilp oli deformeerunud ,ning jalgade peal olid tugevad lõikked sellest et vähe sai vees olla ning juba kuivusest lõhenes. Hoidsin teda samamoodi enda juures mitmeid kuid,et talle ikka hing sisse jääks. Leidsin taas suurepärased uued omanikud. Eks pisi heategusi on veel ,kuid need on hetkel paremad ja suuremad ,ning hea kohe olla kui tead et oled kedagi aidanud.

[rotipliks]

Iga kuu läheb minu pangaarvelt 25kr. Võru loomade varjupaika

[kristjan231]

kui ma tatikas olin siis ma mäletan et me pidime mingi puu maha saagima aga me avastasime et seal elasid oravad ja siis me võtsime endale need oravad(mõneks ajaks).Ning pärast lasime nad teise puu peale elama.

[Che]

Kui mina mu vend pisikesed olime, siis kasvatasime hiirebeebid üles. Hiljem lasime need metsa lahti. Ja need olid ikka päris beebid, sellised, keda tuleb pipetiga toita...
2008.aasta suvel päästsime emaga pesa täie pääsukesi. Poeg oli pesast välja kukkunud ja kui me üritasime teda sinna tagasi panna, kukkus pesa alla, sest oli halvasti seinaküljes kinni. Ehitasime pesa ümber kasti ja linnukesed kasvasid suureks, ning lendasid sügisel minema...
Veel olen endale v6tnud palju abivajavaid loomi ja 2009.aasta j6ulude ajal käisin Rakvere varjupaigas koertele süüa viimas ja nendega mängimas. Raha kogusin koolis toimunud j6ululaada raames.
Veel aitan tee peal roomavaid vihmausse ja päevakoeri... Ka neil on 6igus elule.

[Juhe]

Kord üpris ammu päästsin klassiõega vanalinnas kiisupoja. Oli veel nii pisike, et silmadki kinni. Hoovist tuli, eks ta pesast oli ekslema läinud. Viisime loomaarstile ja hiljem klassiõde võttis ta oma juurde. Hoolitsesime, tegime silmad puhtaks, panime sooja pessa.
Kahjuks kiisuke suri paar päeva hiljem .. oli vast ikka liiga pisike veel.

[Stina]

Olen ikka kodututele kiisupoegadele süüa viinud ,ja praegu käin loomade varjupaigas ,koertega jalutamas.


Aga nii tore ,et on palju loomadest hoolivaid inimesi ,kes kodutuid loomi aitavad.