Postitas tsuvi » 20. september 2005, 09:21
Täna hommikul ootas mind üles ärgates kurb üllatus.
Läksin nagu tavaliselt Nupsu puuri juurde inspekteerima, palju ta on joonud, söönud, kas kuhugi valesse kohta pissinud jne. Aga leidsin eest täiesti peapeale keeratud puuripõhja. Oma raske keraamilise toidukausi oli ka kummuli keeranud ja seetõttu oli kõik söök maha kukkunud. Ma panin talle uue söögi, kuna arvasin, et kõht tühi, kui järsku märkasin, et Nupsul vurrud kuidagi melikud. Arvasin, et mingi niit on sinna kinni jäänud ja üritasin ära tõmmata, aga ei tulnud. Tuli välja, et ta oma vurrudega oli midagi juhtunud, juskui oleks otsad ära põlenud.
Seda taibates läks mul kõhust külmaks, kuna meenus, et Nupsu puuri taga oleval seinal on seinakontakt, ning selle sees ka üks pikendusjuhtme pistik. Tavaliselt on puur seinast eemal ja tsinnu seda närima ei ulata, kuid aegaajalt on tarvis puur vastu seina lükata, muidu poeb jooksmise ajal sinna taha ja hakkab seal põrandaliiste ja tapeeti närima. Ning just seda ma eelmisel päeval olingi teinud - puuri vastu seina lükanud ning hiljem unise peaga eemale tõmabamast unustanud.
Vaatasin kähku seinakontakti ja asi oli kohe selge. Juhe oli katki näritud ja nii kontakt, pistik ja isegi puurivõred olid mustad. Nupsu oli saanud elektilöögi.
Mul oli kohe paanika. Hakkasin siis teda kontrollima. Käpad olid terved, ainult vurrud tundusid viga saanud olevat. Pakkusin talle kohe maiustust, tsints üritas seda hammustada kuid ei saanud. Proovis ka oma toitu süüa, kuid see ka ei õnnestunud. Lükkas kogu aeg keelt pikalt suust välja. Isegi õietolmu söömine oli vaevaline, kuigi seda pole tarvis närida.
Üritasin ta suud ja hambaid kontrollida, kuid tsints ei lasknud seda teha, hakkas kohe hädaldama (ta ei lase üldse ennast muidu ka kätte võtta, pistab kohe kisama). Õnnestus näha ainult alumisi hambaid, millest üks tundus olevat selle sama musta tahmaga koos.
Nupsu nühib ennast mööda maad, just seda nina poolt, kust vurrud kõrbenud. Mul oli nii suur ehmatus, et hakkasin nutma. Süütunne ka nii suur, kuna see ju täielikult 100% minu süü, et loomakesega nii juhtus. Õnneks on mul elukaaslane väheke kainema mõistusega ja käskis mul kohe loomakliinikusse helistada, mida ma ka tegin. Nüüd ootan, et saaks arsti vastuvõtule minna (kell 13.00 saime aja).
Vot selline kurb asi. Loodan, et ta hammastega on kõik korras, sest ilma nendeta ei saa ju loomake kuidagi elada. Ehk on tegu vaid väikese põletusega ja tsints saab varsti jälle terveks. Mure on hetkel nii suur, et pidin kohe sellest ka teistele rääkima. Ehk keegi oskab mingit kasulikku nõu anda või oma kogemusi jagada.