Maal elades olid ühel talvel meil aias öömajal kitsed. Ilmselt meelitasid õunapuud nad kohale. Aga kuna koera meil ei olnud sellel talvel siis polnud neil ka midagi karta.
Veel on aias elanud hulgaliselt mutte, ilmselt ka vesirotte jube suured käigud peendras ja lilledel puudusid sügisel sibulad
.
Jänesed, samuti talveti näksisid vaarikaid. Ja kährikut oleme ka kohanud. Lisaks veel hulgaliselt rebaseid , kuid nemad eemal põllu peal.
Ühel suvisel päeval aga jalutas meie õuele tuttpüti poeg, meil oli ligidal tiik. Alguses me ei saanud aru mis linnuga tegu. Kaevasime talle usse. Elas meie juures vist ühe päeva. Naabrimees käskis ta vanni pista ,sest lestad ju all ja küll ta ujuma hakkab, no ja nii oligi. Linnuke oli üli õnnelik et vette sai hakkas kohe ennast pesema. Ja siis toimetasime ta tagasi oma liigikaaslaste juurde.
Mingil ajal elas meil ka kuuris kärp, ma arvan et oli kärp . Pisikene ja valge. Ja kus oli tegelasel kisa, täitsa õudne kui kõvasti ta kriiskas. Mõned korrad õnnestus teda ka näha.
Ümber maja olid meil ristikupõllud. Ja suvel siis niideti seal ikka mitmeid kordi. Ja meie leidsime siis oma puuhunniku alt pisikese jänese. Ilmselt siis puges peitu niidukite eest. Püüdsime kinni ja ootasime kuni niidukid ära läksid ja viisime pisikese põllule tagasi. Väga sõbralik oli.
Emal elas kastmisvannis kaks aastat mingi veeputukas. Alati kui vanni pesema hakkasime püüdsime ta kinni ja panime ämbrisse ja pärast vette tagasi. Tema tarbeks olid vannis ka kivid. Toitus ta arvatavasti vette upunud putukatest.
Panin nüüd siis kirja loomad, linnud ja putukad kellega siis ise ka kokkupuutunud.