Olen pisi.ee-s suhteliselt uus kasutaja ning mõtlesin, et võiksin teiega seda informatsiooni jagada
Ehk tuleb kellelegi mu järgnev jutt kasuks.Ostsin omale põssiku mullu novembri alguses, nüüdseks on põssik aasta ja 1 kuud vana. Elab üksi, kuid kavatsen ka seltsilise võtta. Põssiku nimi on Norsu ja ta on üks armas tüdruk! (Kolmevärviline: valge,pruun,must).
Tartus olles polnud põssaga mingit probleemi, probleemid algasid siis, kui tõin tibuka jaanuarist maale, kus vanemad talle hakkasid hiina kapsast andma.
Põssik oli kapsast jumalast sillas, muudkui sõi ja sõi. => Tekkisid kärnad, mis lausa veritsesid ja põssik ei söönud kuivtoitu enam endiselt ega joonud ka vett. Käisime loomaarstil Rakveres, öeldi, et allergia, tehti isegi süst, kästi kõik heinad-asjad välja vahetada. Tegime seda, miski ei muutunud.
Läksime arsti juurde tagasi, seekord Väike-Maarjasse, sest see oli lähemal. Arst oli imelik, pani ühte rohtu liialt palju ning kutsus tagasi nädala pärast. Senikaua pidime pisikese nahka mingi kassirohuga (Cortizeme vist) määrima.
No, öeldud - tehtud! Vaikselt hakkasid kärnakesed paranema, läksime v-maarjasse tagasi. Arst ütles, et "Ime, et ellu jäi üldse, ma panin liialt palju rohtu, kartsin,et sureb ära!" ning hiljem üritas sama rohtu veidikene veel panna, kuid midagi tuubist ei tulnud, siis tuli (Tsiteerin järgnevalt nüüd): "Aga äkki see õhk, mis siit seest tuleb, ravib ka teda?"
Tervel mu perel oli suu maani lahti.
Koju läksime, määrisime Norsut veel mõned päevad selle rohuga, kuni kärnad olid kadunud.
Siis tõi isa uuesti hiina kapsast, andsime pisikesele - paari päeva pärast jälle kärnad.
Siis jõudsingi järeldusele, et asi on hiina kapsast tingitud. Nüüd pole kapsast andnud, pole ka muresid.
Kui teie põssikul on miski jama, analüüsige kindlasti läbi toit, mis te talle annate.
Ise algul selle peale ei mõelnud, aga see hiina kapsas on ikka ohtralt keemia. Seda ärge küll oma pisikesele ruigamile andke.
Loodan, et kellelgi on minu postitusest ka kasu
!
