Suurem merisiga kiusab väiksemat

[Kissu]

Nimelt mul on puuris 2 emast merisiga.. Üks on kuskil 2 kuune, teine üle aasta.
ja siis see aastane ruigam koguaeg põriseb nagu telefoni vibra, kõnnib aeglaselt ja ajab nooremat taga eesmärgiga talle peale ronida. Ja nii juba üle kuu aja vahelduva eduga.. Alguses arvasin, et see seotud jooksuajaga, aga no palun nii pikalt või nii tihedalt ei saa see nüüd ju ka olla.. Või saab???? Mõni päev on kõik korras, siis hakkab jälle peale. Pisem siga lausa kriiskab tal käes ja üritab paaniliselt kuskile pugeda. Sellest tingituna on mul puur ka tema jaoks lahti pidevalt - st suures hädas ronib ta lihtsalt puurist välja rahu otsima lootuses et see segane vahepeal maha rahuneb.
Praegu on nii, et väike on pagenud heinast pessa ja kriiskab. Nii kui sealt välja tuleb nii suur kohe põrisedes kohal. Ainus rahulik hetk on siis, kui söömine toimub.. Siis saavad mõlemad edukalt hakkama.
Mina, kes ma pole kunagi varem merisigu pidanud olen ikka päris paanikas.. Nii kahju on ju pisikesest..

[tupsu-baloo]

Kuna mul endal on isane merisiga siis tean seda,et isased hakkavad siis põrisema kui on emased läheduses või tunnevad emaste lõhna.
Muidu ei ole kuulnud midagi sellest,et emane merisiga põriseks aga on ka täitsa võimalik.
Kas olete muidu kindlad,et vanem merisiga on emane?

[Ticky]

Kas olete muidu kindlad,et vanem merisiga on emane?

Jaaa, üpriski kindel, kuna vanem merisiga on teises peres pojad saanud

[Kissu]

Kuidas sa neid omavahel tutvustasid? Kas ikka rahulikult neutraalsel pinnal ja ikka mitu päeva, enne kui nad kokku ühte puuri elama panid? Samas mõnes mõttes on raske uskuda, et see sellest on, sest kõige tavalisem kiusamine on see, et ei lasta teist notsut toidukausile ligi, sina aga kirjutasid, et söögiajal on rahu majas.

Kahtlustan, et tegu ikka mingist otsast selle jooksuajaga, sest see kurisemine/põrisemine ning aeglaselt kõndimine on sellega seotud. Mul tüdrukud ka, parema sõna puudumisel, kargasid teiseteist pärast IP surma. Kuigi nii hulluks see asi küll kunagi ei läinud, et teine kiljuks käes.

[Ticky]

Kuidas sa neid omavahel tutvustasid? Kas ikka rahulikult neutraalsel pinnal ja ikka mitu päeva, enne kui nad kokku ühte puuri elama panid?

Jaa, nad olid alguses nädal aega eraldi puurides, kuid iga päev veetsid põranda peal sibades mitu tundi..Puurid olid kõrvuti ja öösel magasid nad ninad koos..

Üks vahe ma mõtlesin, et asi võib äkki olla ka selles, et suurem siga on väiksema peale nö kade, sest väike silkab puurist ise välja kui ta tahab ajal kui ma kodus olen.. Samas aga suurem tõuseb tagajalgadele ja lihtsalt vaatab üle serva.. Välja läheb siis, kui ma ta välja tõstan.. Kuigi kui ma puuril ülemise osa ära võtan, et hakkab koristama puuri, siis saab küll kohe välja ronida.. Point selles, et suuremad põrisemised on VIST tekkinud siis, kui väiksem on olnud pikka aega laua all tukkumas ja siis ärkab ja tormab puuri sööma..
Aga ma ka ei tea..
Peale seda, kui ma kirjutasin, on nad jälle väga hästi läbi saanud.. Võta siis kinni, milles asi...

[nirgike]

Ma arvan, et küll väikene ka kasvab ja siis paneb suurema paika, kui talle selline kiusamine ei meeldi.
Mul oli emane ja isane merisiga ja kui ma nad kokku elama panin, siis ka alguses pidin öösiti nad eraldi panema, muidu ei saanud üldse magada - isane oli nii vaimustuses, et muudkui ajas ligi ning emane siis vigises pahaselt, nii et terve öö käis kurr-kurr ja viu-viu vahetpidamata. Aga pärast nad harjusid ära ja olukord läks rahulikumaks. Nii et võibolla harjuvad sinu sead ka ajapikku ära.
Aga selles ei ole iseenesest midagi imelikku, et emased ka põrisevad, tavaline asi emaste kambas.

[liisk]

Mul on sarnane mure ,võtsime eelmine aasta novembris isasemerisea 2kuuse.umbes 3nädalapärast kuuse merisea poisi veel lisaks juurde.Aprilli algusest hakkas mingi jama pihta.Põssad ei saanud enam üldse läbi.Kaklus läks nii kaugele ,et väiksemal on silma all nüüd suur arm.Panime eraldi puuri,Võitsime sellega väiksema põrsa julguse(muutus julgemaks).Aga suuremal on igav ,ruigab koguaeg ja kui jooksma lasta siis istub ainult väiksema puuri ümber.Muidu kui kokku lasta hakkab siuke põristamine ja pepuga tants peale.Eile tuli selline mõte et teeks suure puuri pooleks (panime vaheseina vahele,plastikust valge).Öö otsa käis jutustamine,aga praeguseks päris vaikne.Ehk see aitab neil harjuda üksteisega uuesti.Hiljem on plaanis panna võrk ,vb saab lõpuks üldse kokku lasta.Või on teil häid mõtteid v nõuandeid,kuulaks meeleldi???

[Seakasvatajad]

meil lihtsalt selline kogemus: Noki oli 6 kuune kui sai seltsiks 2 nädalase Pedro. Poisid mõlemad. Kui vanemal hakkas aasta täituma, läks ralliks lahti. Noorem(!) hakkas vanemat terroriseerima, mitu hambajälge tegi pepule. Tõstsime poisid eraldi puuridesse ja käisime ka arstil Noki peput tohterdamas. Küsisime arstonu käest nõu, kas poisse eraldi hoida aga arst arvas, et kuna just tõsiseid vigastusi pole, võiks veel kokku panna proovida. Panimegi kokku. Aja jooksul on mõlemal perioode, kus nad teist siga kiusavad. Need on siis seksimängud ja võimuvõitlus aga midagi tõsist nad tõesti teineteisele ei tee. Ikkagi sõbrad ja elukaaslased ning koos õnnelikud:)

[Annli]

Kusjuures, mul oli ka merisigadega vahepeal selline jama. Siis ka üks ronis teise otsa.. aga õnneks on see nüüd ära lõppenud. Ma ise arvan, et nad püüavad selgeks teha teineteisele, et kumb praegu nn. boss on.

[Kissu]

Meil on tüdrukud 4 aastased juba aga siiani vahel on pisikesi peretülisid, eks mingil määral ole need vist ka täiesti tavalised (tuleb katsetada teineteise piire jne.). Vahel Preili otsustab ikka agaralt kuriseda ja siis Ruuterile selga ronida, kes siis suure-suure kisaga eest ära jookseb. Veel kaklevad nad agarasti küülikute pissikasti pärast, nimelt kui nad põrandal jooksmas on, siis kõige huvitavamaks ja mõnusamaks kohaks on küülikute pissikast (tõesti ei tea miks, seal pole just eriti roosiline lõhn). Üks põrsastest ronib siis sinna sisse kihku-kähku ja siis teist enam ei lasta sinna. Vahepeal tuleb küll ka uitamas käia ja maailma uurida, kuid alati jõutakse tagasi pissikasti mänguni.

[Seakasvatajad]

ihhii...meil on ka miskipärast suurimaks võimuvõitluskohaks välipeldik- kandik majapidamispaberiga...teine koht on isa padi miskipärast:)

[liisu18]

Mul on ka sama jama põssadega nagu teema algatajal. Ainult et mul on kaks isast merisiga. Üks aastane ja teine umbes kuune. Muidu saavad hästi läbi, toidu pärast ei kakle ega midagi, aga see vanem muudkui vänderdab oma tagumikuga ja põriseb väiksema peale. Väike aga ruigab talle selle peale vastu. Saa sa siis nüüd aru on see hea või halb
Vahepeal tundub nagu suurem ei anna väiksemale üldse rahu, siis jällegi magavad ninad koos ja pole häda midagi. Kui ma teaks et väiksemale selline elu ei meeldi, siis võiks ta ju teise puuri panna, aga päris niisama ei taha neid ka lahutama hakata. Sai ju väiksem ikkagi just suuremale sõbraks olemise pärast võetud. Kaklema pole läinud ega midagi...muidu päris idülliline elu neil...aga no misasja ta põriseb kogu aeg...ruigamist on tore kuulata, aga kui siuke traktor päev otsa puuris vänderdab siis seda ei jõua enam kuulata

[DeadDoll]

Jah mul endal on see sama jama , aga on nii ,et kui ma nooremat sügan siis vanem näksab teda või mind.
Eks kadedus.

[whipii]

Mul enda notsudel on ka selline asi. Sain ma nad koos, aga ikkagi lähevad vahepeal kaklema. Mõlemad on emased ja nad on sama vanad.
Nt. kasvult väiksem ja arem notsu on puuris maja otsas. Tahab alla tulla, aga teine notsik tuleb kohe ette ja lükkab ninaga ta eemale. Kui notsu lõpuks alla saab, lükkab suurem nots ta ninaga eemale.

[littleladybird-]

Minu notskud kaklesid ka alguses, aga siis sain aru et see kõik oli sellepärast, et mul oli ainult üks söögikauss puuris ja nad läksid toidupärast kaklema. Pärast kui oli juba kaks kaussi, olid nad rahuenud, aga kurgikoortepärast läksid nad alati kaklema.

[triini22]

Ma loodan, et sa enam kurgikoori ei anna. Koore sisse kogunevad väetised ja muu värk, millega kurke pritsitakse kasvuhoonetes. Kui on enda kasvatatud kurgid, siis on OK.

[nirgike]

Aga kas te siis koorite kurgid ära enne meriseale andmist? Ma pole küll kunagi koorinud, ka ise söön ilma koorimata (v.a. kui koor tundub ebameeldiv, nt osad torgivad).

[littleladybird-]

Me anname merisigadele alati enda kasvatatud kurke. Ja kui on poest ostetud siis kooritud viile.

[Fenzy]

Minu notsud sõid ka alati koorega. Aga toidu pärast ei kakelnud minumeelest kunagi.

[littleladybird-]

Minu omale maitsevad kurgid koos koortega märksa rohkem.
Ja minu notsusid oli naljakas vaadata kuidas üks tirib ühest koore otsast teine teisest.

[samton]

Asi pole ju selles, mis maitseb, vaid selles, mis on ohutu - ja mis seda pole.
Koos koorega söön ka ise ainult oma aias kasvanud kurke (ilma igasuguse "keemiata" kasvatatud). Isegi turult ostetud kurgid koorin, rääkimata siis poest ostetutest. Sest just koorde ja vahetult selle alla ladestub kõik see, millega taimi väetatakse-pritsitakse. Nagu kurkidel nii ka õuntel ja kõigel muul kasvaval samuti.

[littleladybird-]

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et nii maitseb neile rohkem.
Ma ei anna talle ju poe kurgikoori.

[nobipungu]

Mu merisiga on peaaegu kahe aastane (emane) ja täna tõime koju uue sea, ka emase. Algul tundusid hästi läbi saavat (hoidsin neid mõnda aega koos puuris) aga järsku hakkas vanem siga väiksemat taga ajama ja teda tagumikust näksama. See juhtus siis kui pisike toidukausi lähedusse sattus. Bruntsik ajas titte veidi aega taga ja siis oli jälle rahu majas. Kuni järgmise korrani, jälle sama lugu. Varsti ma tõstan uue notsu teise puuri ja jätan ta sinna ööseks. Kas abi võiks olla kahe toidukausi panekust? Või peaksin toidukausi üldse ära võtma selleks ajaks kui nad kokku lasen natukeseks? Või peaksin üldse laskmagi neil niimoodi suhteid klaarida?

[nirgike]

See on normaalne käitumine, et oma toitu kaitstakse ja võõras toidu juurest minema aetakse. Esialgu ei pruugi ka kahest kausist abi olla, kuna puur on suurema territoorium ja ta on harjunud, et kogu toit, mis sinna pannakse, on ka tema oma.

Esialgu lase neil omavahel sõbruneda nii, et toitu mängus pole. S.t. koos olemise ajaks võta toidud ja toidunõud eest ära ja muidu las elavad esialgu eraldi puurides, et väiksem ka süüa saaks. Kui nad nii umbes nädalakese omavahel tutvunud on ja sõbralikult läbi saavad, siis võid hakata harjutama neid ühes puuris sööma, nii et paned kaks toidukaussi ja värske toit ka kahte eraldi hunnikusse jne ja ise passid juures ja hoiad korda majas, et väiksem ka süüa saaks. Lisaks võid teha nii, et võtad mõlemad sülle ja siis pakud neile näpu vahelt süüa, et nad harjuks koos sööma. Mina olen teinud ka nii, et panen puurile võre vahele ja siis toidu panen täpselt kahele poole võret, nii et nad söövad koos samast hunnikust, kuid võre on vahel.

Kui nad sõbraks saavad, siis ajapikku peaks suurem lubama väiksema ka enda kõrvale sööma.

Meil ka just hiljuti oli käsil vanema merisea ja uue tite sõbrustamine. Praegu saavad juba ilusti ühes puuris hakkama, kuid toidukausse ja veepudeleid jätsimegi kaks ning värske toidu ka paneme natuke laiali.

[AlbinoFurets]

Aidake mind, mul on 2 isast merisiga, Nups ja Nöps. Nöps kiusab vaest Nupsi, ajab taga, ronib selga, põriseb, vänderdab pepuga, viiksub ja hammustab Nupsi. Mida teha? Kas peaksin emase notsi võtma. Öösel magada ei saanud, panin Nöpsi teise puuri, aga ta tegi seal sigadusi, ja ma panin ta tema puuri tagasi ning sama jant hakkas pihta...

[nirgike]

Emast ära küll võta, teda ahistaks ta samamoodi. (Pealegi mis sa poegadega teeksid?)
Ühe korra paaritada saamine ei rahustaks teda maha. Muud ei olegi kui eraldi puuri panna või kui sul on suur puur, siis võre vahele.
Samasoolised merisead käituvad omavahel ka sellepärast nii, et näidata teistele, kes on boss.

[AlbinoFurets]

OT: Missugune see võre olema peaks, ja kuidas seda kinnitada?

[nirgike]

Mul endal oli sama probleem, et soovitatakse muudkui võre vahele, aga selliseid võresid müügil küll pole näinud. Kombineerisin siis ise kodustest vahenditest, pliidi küpsetusrest ja kuna see polnud piisavalt pikk, siis mingi suvaline pappkarp ka veel tühimikku täitma. Kinnitasin nööriga.

[AlbinoFurets]

See rest näeb välja nagu puuriosa lausa! Nupukalt tehtud. Endal sellist resti pole, ehk poodides müüakse.

[Merisigane12]

Õnneks meil sellist probleemi pole, kuid puuripoolitamine näib olevat õige variant, kui pole teist kuskilt võtta.