Kui minul endal oleks kodus suur valik linde, ma ei suudaks ju nende kõigiga tegeleda ja see paneks ka mind leppima sellega,et mõni lind ei taha minuga suhelda, mõni neist tahab seda ikka teha ja kindlasti oleks ma selle üle uhke. Teised linnud olgu siis omaette tegelased, keda on ilus vaadata.
Kui ma võtan linnu kindlal eesmärgil,et ma saaks temaga kontakti ja mõned neist ikka meeletult kardavad ja jäävadki kartma,siis pean ju ma kuidagi talle selgeks tegema ,et ma ei ole talle ohtlik.
Mina ka ei kärbiks viirul,aga kui mul ikka väääga suuur soov ta taltsutada,siis teeksin seda.
Miks tundub sellel linnul kärpimine imelik,sest me pole lihtsalt sellega harjunud,mitte sellepärast et see on ebaõiglane. Nagu mõnest loomast mõnes kohast tehtakse kasukaid,aga meie peame teda kodus lemmikloomana ja mõtleme,et kui kohutavad inimesed nad seal on.Kõik on lihtsalt meie peas kinni.
sabadest ja kõrvadest koertel :
vot mina tahan hetkeseisuga iga hinna eest lõigata oma bokseril saba maha ! Miks? sest minu jalad on alati sinikaid täis.Pole see ka ainus põhjus...mu vaene koer rõõmustab ennast alati kringliks kui keegi tuleb koju,peksab meid,ennast ja seinu.Peksab nii,et saab ise ka kannatada,sabaots on pidevalt verine ja seinad samuti.
Tean veel üht bokserit,kes peksiski jupi saba ostast ära.