Kuidas Violetta ja Floria kohanenud on? Floriaga oli vahepeal sama lugu - sööma ei läinud. Nagu oleks keegi ära keelanud. Ma teda eriliselt just ei toitnud, aga kui telekat vaatasime, oli mul alati midagi nende jaoks ka ja vaatasin siis, et ta ikka võtaks. Vitamiinide jagamisel oli ta ka mul süles, kuni vitamiin söödud, sest muidu oleks see tal käppade vahelt ära tõmmatud.
Ta oligi selline õrnake, armastas eraldi olla ja kusagil mind oodata.
Täna tuli meelde, kuidas sama päeva hommikul, kui Sinu juurde sõitsime, olin natuke nendega diivani peal pikali. Palav oli. Tundsin, kuidas nad mu säärte pealt nakitsesid ja natuke valus oli ka, aga ma ei vaadanud. Pärast märkasin, et väikesed piraajad olid nahakoorimist teinud - lausa verised kohad olid. Võib-olla ma vahepeal tukkusin??? Olin ju jaanipäeva valve lõpetanud ja väsinud. Või oli see hoopiski kättemaks???
Praegugi veel on veidi tumedamad laigud säärtel - mälestus nendest.
Päevagi ei lähe mööda, kui ma nende peale ei mõtleks. Äkki leiad võimaluse mõned pildid lisada?
Minu kolm IKEA (riidest) rotti (Batu koos poegadega) on Kölnis kaasas ja istuvad mu laua peal arvuti kõrval,
saadavad tervitusi kõigile teile.