Kopin siinkohal tänavu kevadel Ida-Viru ajalehes ilmunud looduskaitsekeskuse kohaliku spetsialisti kirjutatud artikli, millest ehk mõneti kasu võiks olla (kahjuks pole see veebis kättesaadav).
Mida teha "leitud" metsloomadega?2006. aastast on riiklik looduskaitsekeskus riiklikul tasemel vastutav abitute metsloomadega toimetamise eest. Abituteks loetakse vigastatud või nende jaoks ebaharilikku olukorda, näiteks asulatesse sattunud metsloomad.
Looduskaitsekeskuse allasutusena tegeleb metsloomade rehabiliteerimisega Nigula metsloomade taastuskeskus, mille kodulehelt (
http://mltk.nigula.ee/) on võimalik leida täpsed juhised, kuidas metsloomadega käituda.
Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida tema puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi enam levitavatesse loomadesse, nagu rebased ja kährikud. Metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud ja puugid). Looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada päästeametisse (112), LKK Ida-Viru regiooni (5665 6144) või Nigula metsloomade taastuskeskusesse (504 5891) ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks.
Kui mingil põhjusel pole võimalik helistada ja tuleb omapäi tegutseda, siis peaks järgima põhireegleid, mis kehtivad kõikide loomade ja lindudega käitumisel.
Kaitse ka iseennast· Looduslikus keskkonnas terve loom ega ka üksik loomapoeg inimeste sekkumist ei vaja ja ta tuleb rahule jätta - teda ei tohi puutuda ega muidu häirida.
· Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige.
· Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve.
· Mida vähem publikut, seda parem.
· Tegutseda tuleb kiiresti, sest loomad ei lase sageli sama püügivõtet korduvalt kasutada.
· Tegutse võimaluse korral kahekesi - üks püüab ja teine hajutab tähelepanu.
· Vabastamisel suuna rünnaku vältimiseks looma pea või puuri uks endast eemale.
· Kuna ükski vaktsiin ei anna 100% nakatumisvastast garantiid marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole.
· Sageli võtavad loomad ja linnud silma vaatamist algava rünnakuna.
· Kõige lihtsam on loomi rahustada nende silmi kinni kattes.
· Kaitsevahendid ei tohi segada (näiteks liiga suur kilp) ega looma provotseerida (näiteks peegeldav, särav kattepind).
NB! Üldjuhul käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad nii inimese kehakeelt kui ka feromoone ning nii loomadel kui inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.
Suurulukiga kohtudes ole eriti ettevaatlikOmaette käitumisreeglid kehtivad eri liigigruppidega toimetamisel. Suurulukite puhul - põder, punahirv, metskits ja metssiga, kiskjatest ilves, pruunkaru ja hunt - on reeglid sellised.
· Väldi seismist kitsastes kohtades ja jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajaduse korral varjuda.
· Ära jää looma ja tema poegade vahele, sest tagajärjeks on peaaegu alati rünnak.
· Üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb.
· Üldjuhul ei tohi loomadele läheneda eest ega tagant, vaid peaks hoiduma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda paralleelsel kursil.
· Käitu loomaga rahulikult, jäta talle ruumi ja võimalus lahkuda, sest väljapääsmatus olukorras loom ründab.
· Väga ohtlikud on põtrade esijalgade hoobid, mille eest ei kaitse alati ka varjumine sõiduautosse.
· Väga ohtlik on põrsastega emis ja taganemisteeta või haavatud kult, kes võivad rünnata ülikiiresti. Kuna siga "sihib ennast välja" ja rünnaku hetkel rünnatavat objekti ei näe, saab viimasel hetkel eest ära astuda.
· Ilves ja kõik teised kaslased kaitsevad ennast jalgadega. Ilves toetub võimaluse korral nurka ja tasakaalustab ennast ühe käpaga, kasutades teisi käppi enda kaitsmiseks. Kõikide kaslaste puhul tuleks nad liikumatuks tegemiseks suruda vastu maad.
· Karu on Eesti kõige ettearvamatum kiskja. Tagajalgadel karu üritab olukorda hinnata, andes hetke tegutsemisaega. Juhul kui tuleb tegemist teha karupojaga ning pole teada, kus asub emakaru, peaks karupoja häält võimaluse korral summutama. Karu ründab neljal jalal ja väga kiiresti. Kui õnnestub noor karu puu otsa ajada, siis tuleks ala piirata ja oodata inimesi loomaaiast või Nigulast.
Linnud ründavad noka, tiibade ja jalgadegaLindudel on palju mitmesuguseid parasiite ja nad levitavad ka inimestele ohtlikke nakkushaigusi.
· Kui oled lindudega paljaste kätega tegelenud, tuleb käed, kindad ja riided otsekohe pesta ning desinfitseerida.
· Lindude transportimisel kasuta võimaluse korral hästi suletavat, kuid kindlasti õhuaukudega pappkasti, sest pimeduses linnud rahunevad, rabeledes ja vigastades ennast vähem.
· Kaitse silmi, sest isegi väikese linnu (varese või rästa) nokalöök sihib enamasti silmi.
· Luige löögid tiivanukkidega on ohtlikud, neil tuleks kindlasti fikseerida tiivad ja kael; nokk tuleks sulgeda peenikese nööri, mitte kleeplindiga.
· Veelinnu kinnihoidmiseks on lihtsaim viis ta selili asetada, et vältida tiibade kasutamist.
· Toonekure puhul on ohtlik ka nokalöök, kuid sellest ohtlikum ja enam kasutatav on ettepoole suunatud löök kokkupandud jalgadega. Lind "toetab" ennast ühe tiivalöögiga õhku ja suunab jalgade löögi sobivas kõrguses ründaja suunas. Parem on tegutseda kahekesi, püüdes võimaluse korral alla suruda korraga nii linnu selga/kaela kui jalgu, sealjuures mitte lüües ega jalgu vigastades.
· Pesa kaitstes ja kinnises ruumis ründavad kakud ja röövlinnud üldjuhul inimese pead, selle vastu on abiks paks müts. Maas olles heidavad nad selili ja kaitsevad ennast peamiselt küünistega. Püüdmisel tuleb esmalt fikseerida jalad, seejärel tiivad ja pea. Kindad olgu mitmekihilised ja väga tugevad.
· Vareslased on intelligentsed linnud, kes kaitsevad oma poegi väga agressiivselt. Rünnates leiavad kõige kaitsetuma koha, võideldes ka juba peos olles ning isegi kaetud silmadega.
. Poegi kaitsev kajakas pikeerib õhust (andes enamasti karjumisega märku), ohtlikud on nii küünised kui ka nokk.
Tuleks veel inimestele südamele panna, et metsloomade ja lindude loodusest püüdmine ning kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud. Linnakeskkonda sattunud metsloomad tuleks sealt võimalikult kiiresti tagasi loodusesse toimetada.
KAILI VIILMA,
riikliku looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni direktor
Handle every stressful situation like a dog.
If you can't eat it or play with it,
just pee on it and walk away.