Meriseal on jalad paistes

[Endised kasutajad]

Minu Tingul on juba neljas päevad mõlema tagumise jala labad paistes - nu kaks korda suuremad kui muidu. Joosta ta saab, puudutada ka laseb, aga imelik ikkagi... Kas kellelgi on sama asja olnud - milles võib asi olla?

[Endised kasutajad]

Vaata, siin teemas on ühel meriseal midagi sarnast:
http://www.lontu.ee/foorum/viewtopic.php?t=1108
Signe lehelt:

Jalapadjandi infektsioonid (ingl.k Bumblefoot)
Tõsiseid jalapadjandi infektsioone esineb loomadel, keda peetakse traatpõhjaga puurides (kuigi mõned arstid väidavad, et infektsioonide ja traatpõhjaga puuri vahel pole mingit seost). Teine infektsiooni tekkepõhjus on määrdunud ja räpane aluspanu. Eriti riskialtid on ülekaaluliste loomade esikäpad. Tundemärkideks on paistes jalapadjandid, lonkamine, apaatsus, loomake eelistab liikumisele paigalolemist. Jalapadjandite nahk lõheneb ja tekivad haavandid. Esmalt tuleb kiirelt puhastada looma puur ning parandada hügieenitingimusi. Jala ravi osas tuleb konsulteerida arstiga. Sageli on vajalik antibiootikumiravi süstla kaudu ning haige jala kinnisidumine. Vahel on haiguse tagajärjeks artriit e. liigesepõletik.
Infektsioon võib olla seotud aga ka hoopis seenhaigusega. Jalapadjandite infektsiooni ja sellest tingitud infektsiooni saab edukalt ravida näiteks Griseofulvini- nimelise seeneravimiga. See tõestabki, et paljud jalapadjandite infektsioonid on seotud hoopis seenhaigusega.
Muide, Griseofulvin on Penicillini derivatiiv ja teatavasti ei tohi Penicilliini sisaldavaid ravimeid meriseale anda, kuid Griseofulvin on ses suhtes erand ja toimib merisigade seenhaiguste ravimisel tõhusalt.
Nimetatud ravimil on ka põletikuvastane toime. Samas - ükski teine põletikuvastane ravim ei toimi jalapadjandite infektsiooni ravimisel.
Vahel võib paistes jalg võib olla ka väikese vigastuse tagajärg, kus vigasaanud koht nakatus ja arenes väike mädanik. Selle teooria vastu räägib aga fakt, et jalapadjandite infektsioon ei teki peaaegu kunagi vaid ühel jalal.
Kui peale Griseofulvini-kuuri paranemist märgata pole (ning kõik teised võimalikud põhjused - traatpõhi, räpane aluspanu - on likvideeritud), siis soovitatakse jalg rahule jätta. Mingil juhul ära ürita eemaldada looma jalapadjanditele tekkivaid kärnakesi. Kärnad kaitsevad jalapadjandit edasiste nakkuste eest. Sageli kaob jalapadjandite infektsioon mõne aja möödudes iseenesest.
Muidugi pead loomakese jalapadjandeid pidevalt jälgima, et need hullemaks ei läheks.
Kuigi see seisund tundub väga valulik, ja selle varases staadiumis põhjustab see mõnel loomal komberdamist ja lonkamist, tundub siiski, et nad suudavad olukorraga kohaneda, ilma et neil mingeid muid tervisehädaasid tekiks. Mõned väidavad, et jalapadjandite infektsioon võib põhjustada looma püsivat invaliidistumist, kuid see väide pole leidnud arstide poolt kinnitust.
Jalapadjandite infektsiooni puhul ei soovitata antibiootikume anda vanadele (üle 4 aasta vanustele) loomadele - nende seedesüsteem on igasugu ravimite suhtes eriti tundlik.

[Endised kasutajad]

Mhm, tuleb see Griseofulvin siin muretseda ja ravima hakata. Vaatab...

[Endised kasutajad]

Enne ,kui otsustad tõsist haigust ise ravima hakata , oleks hea ,kui näitaksid notsu jalgu loomaarstile. Antibiootikumi sa vist ilma retseptita niikuinii kusagilt kätte ei saa.Ja vaata kindlasti aluspanu üle -on sigudikul ikka puhas ja kuiv ,või on ta oma pessa mingit poolnäritud juurvilja jalge alla tirinud (minu ühel totul on selline komme)

[Endised kasutajad]

sain aru, et see ravim pole mitte antibiootikum, vaid mingi seene ravim...
aga eks tuleb ikka arstile minna. väljas jube külm ainult, saab vaeva näha notsiku kohaletoimetamisega.

[Endised kasutajad]

Griseofulviin on penicillini derivaat ja penicillin ja kõik sellest tuletatud ravimid on antibiootikumid.

[Endised kasutajad]

Tekkis ka küsimus jalataldade kohta meriseal. See teema tundus probleemile kõige lähemal olevat. Nimel on ühel mu seal jalatallad väga kuivad ja mitte päris lõhenenud aga siuke koorik on. Teise seaga on kõik korras. Varsti läheme arstile, aga tahtsin küsida ehk saan ise teda vahepeal aidata. Kas võiks mingi kreemiga neid määrida, et asja paremaks teha. Tundub, et teda ennast see ei häiri, kuid mind küll. Kuna ta jalad on süsimustad, pole sellist probleemi enne täheldanud. Kas saan teda aidata, või pean arsti ootama?

[Endised kasutajad]

Polegi sellisest probleemist varem lugenud Äkki see on midagi samasugust nagu sarvestunud nahk inimese kandadel ?Kreemidega on see viga ,et nad kipuvad sisaldama lisaks põhilisele toimeainele ka lõhnaaineid ja muid lisandeid ja iial ei tea kuidas see nii väiksele loomale mõjub .Kõge ohutum oleks ehk beebiõli ?Või ka oliivi - või pähkliõli ?Need mõjuvad pehmendavalt ja ei tohiks mingit kõrvaltoimet avaldada.

[Endised kasutajad]

Äkki ka vaseliinist on abi... või naturaalsest st omatehtud saialille-võidest (saab ka apteegist).
Mina olen sellega oma elukate nahahädasid (kui karv maas ja nahk kärnas) ravitsenud, sobib ka jalgadele ehk.
Aga häda põhjus... ehk on alumaterjal niiskust halvasti imav - notsik kipub oma pissi sees kükitama ja see on jalatallad tal lõhki ajanud?

[Kissu]

See võib ka tulla lõikamata küüntest. Siis kipuvad notsu jalatallad minema punakseks ja paiste. Masseerida tuleks, et veri jälle käima hakkaks korralikult.

[Endised kasutajad]

Kreemid ilmselt jah ei sobi - seal terve loetelu aineid sees. Vaseliin on puhas keemia. Mina prooviksin taimeõliga (sellesamaga, millega toitu praed, kuigi viinamarjaseemne või rafineeritud oliivõli on puhtam ja neutraalsem). Kui nahk on kuiv ja võib lõhenema hakata, siis ma masseerima ei kipuks enne arstilkäiku - see võib probleemi süvendada.

[Endised kasutajad]

Kui veel õlidest rääkida , siis on ju ka selline imehea asi nagu astelpaju õli - lisaks pehmendamisele ravib ka mitmesuguseid põletikke (hea ka väikeste haavade , põletuste ja külmumiste tohterdamiseks , ehk kuhu iganes ) . Musta värvi jalataldade puhul on ju tõesti raske öelda kas need punetavad või ei - äkki tõesti kergelt põletikus , aga ei paista välja.

[Endised kasutajad]

Puur on alati puhas ja pissi sees pole nad küll pidanud olema, seda enam, teine on ju terve. Samuti on küüned normaalsed ja lühikesed. Eks siis arst osakb öelda, mis mureks. Leidsin koduapteegist saialille salvi, proovin sellega määrida, ehk läheb paremaks.

[Endised kasutajad]

Nii, arsti juures käidud, midagi hullu pole. Tagumise jala sarvkest on küll natuke lahti, kuid soovitati määrida just saialille salviga, et läheks pehmemaks. Uus sarvkest on kooriku alla kasvamas, nii et vana tuleb varsti ära. Pean veel jälgima, et see ilusti ära paraneks. Millest selline koorik jalale tekkis, ei osatud öelda, ta jalad on üldse liiga kuiva võitu, aga jah, midagi probleemset pole õnneks.

[Endised kasutajad]

Aga vaigla, kuidas sinu mure lahenes?

[mirju13]

Ühe päevaga paisus merisea varvas poole suuremaks, kui teised. Foorumites oli kirjutatud , et nii juhtub kui siga on paks ja puur must , aga puur ei ole must ja siga on ka heas vormis ???

[Misty]

Käi loomaarstil esimesel võimalusel, luumurd võib olla.

[Icefruit]

Minu meriseal oli mingi pind vist et jalg läks ka paiste ja suuremaks. Käisime siis arsti juures, kes tegi süsti. Jalga pidime üle päeva desifitseerima. Lõpuks paistetus ikka alanes ja kõik sai korda.